Kokkupuude mürgise karuputkega võib naha aastateks armistada

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karuputk.
Karuputk. Foto: KASPER MÄE/VIRUMAA TEATAJA

Kokkupuutel karuputkega peaks nahka kiiresti pesema ja seda vähemalt kaks päeva päikesevalguse eest kaitsma. Terviseameti mürgistusteabekeskus on sel aastal esimese karuputke mürgistuse juba registreerinud.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on karuputke põhjustatud mürgistused iga-aastane nähtus, taimega puutuvad kokku nii lapsed kui täiskasvanud.

«Karuputk on inimesi vigastanud nii trimmerdamisel, ATV-ga maastikul liikudes kui ekslikult kena taime pähe koju viiduna,» tõi ta näiteid. Oderi sõnul aetakse noori karuputke võrseid segi varsselleriga, seda on üritatud ka rabarberi pähe süüa. Eriti ettevaatlik tuleb olla kevadel ja suve hakul, mil muidu enam kui 1,5-meetrised taimed on veel lühikesed ja võivad looduses rändajat salaja tabada.

Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis ärritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest mõne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt päikese ultraviolettkiirgust. Kui taimemahla ei pesta kohe ära ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, tekivad kokkupuute kohtades paistetus ja villid.

Sümptomid tekivad tavaliselt 18-24 tunni, maksimaalselt 2-3 ööpäeva möödudes taimemahla ja UV-kiirguse koostoimel. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid nende armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul. Armid võivad ka pigmenteeruda ning jääda inimesele eluks ajaks. Kui psoraleen pääseb sügavale nahka, võivad pigmendilaigud muutuda valgeteks laikudeks, millele päike enam peale ei hakka.

Maaomanik, kes kavatseb oma aias või põllul kasvavat karuputke tõrjuda, peaks kindlasti kandma pikki veekindlaid riideid ja kummikuid, kummikindaid ning võimalusel ka kaitseprille. Peale tõrjetööd tuleb võtta riided ära ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, võib nahk sellega kokku puutuda.

Pärast karuputkega kokkupuutumist tuleb nahka pesta jaheda veega ning vältida tugevat hõõrumist. Psoraleeniga toiminud kokkupuute korral saab vältida sümptomite vallandumist, kaitstes nahka päikesevalguse eest vähemalt 48 tunni vältel.

Fototoksilist nahapõletikku ehk fütofotodermatiiti ravitakse hormoonsalviga, mille vajadust hindab perearst. Ravi alguses võib tekkida vajadus niiskete mähiste kasutamiseks.

Eestis kasvab kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke võõrliiki - hiid- ja Sosnovski karuputk -, mis on Eesti pärismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) selgelt suurekasvulised. Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis vähelevinud, välimuselt on taime Sosnovski karuputkest keeruline eristada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles