/nginx/o/2018/06/11/7895034t1h5651.jpg)
Colorado Boulderi ülikooli teadlased leidsid «head» tüüpi bakteri, mis võib aju stressi kahjuliku mõju eest kaitsta.
Probiootikume võidakse edaspidi stressi ravimiseks kasutada
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
11. juuni 2018, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leitud bakteril on põletikuvastased omadused, mida saab uurijate arvates stressi vältimiseks kasutada. Kui tulemused kinnitatakse ka kliinikistes uuringutes, võib avastus viia stressi, posttraumaatiliste stressihäire ja ärevuse ravimiseni probiootikumidega, teatab Medical News Today.
Uuringu autori, psühholoogia ja neuroteaduse osakonna vanemteadlase Matthew Franki sõnul on seos ajus tekkiva põletiku ja stressist tulevate meeleoluhäirete vahel leitud juba varem. «Näiteks, tekitades inimestel immuunvastus põletikule, ilmnevad kiiresti ka depressiooni ja ärevuse sümptomid. Lisaks on nähtud, kuidas trauma võib teatud ajupiirkonnad eesolevale stressile vastuvõtlikumaks teha ja panna neid stressoritele põletikuga vastama,» rääkis Frank.
Colorado Boulderi ülikooli varasemates uuringus süstiti hiirtele barterit Mycobacterium vaccae ning närilised muutusid ohtlikes olukordades vähem ärevaks ning neil tekkis harvemini põletik või koliit ehk haavandiline jämesoolepõletik.
Eelmisest uuringus ajendatuna uurisid Frank ja ta meeskond lähemalt selle Mycobacterium vaccae neuroloogilist mõju. Uurijad süstisid isastele hiirtele bakterit kolm korda, üks kord nädalas. Kaheksa päeva peale viimast süsti leidsid teadlased hiirte hipokampuses rohkem põletikuvastast valku interleukin-4.
Leiti, et Mycobacterium vaccae blokeeris stressi toimet ja tekitas ajus püsiva stressile vastupidava fenotüübi. «Leidsime, et närilistel muutis see bakter aju keskkonda põletikuvastasemaks,» sõnas Frank.
Hipokampus on põhiline aju osa, mis tegeleb mälu ja õppimisega. See on samuti aju limbilise süsteemi osa, mis tegeleb tunnete ja võitle või põgene reaktsiooniga. Seega reguleerib hipokampus ärevust ja hirmu.
Lisaks põletikuvastase valgu taseme suurenemisele, leiti ka alarmiini ehk stressist tuleva valgu ning retseptori suurenemist, mille põhiline roll on säilitada aju immuunrakkude põletikuvastaseid omadusi.
Teadlased väitsid, et need kasulikud mikroobid või signaalid, mida need tekitasid, jõudsid hipokampusesse ja kutsusid esile põletikuvastase seisundi.