/nginx/o/2017/02/16/6346521t1hbc05.jpg)
D-vitamiini taseme tagamine lastel on tõsine teema, mille osas tuleb vajadusel nõu küsida meedikutelt, kuna selle kohta levib palju ebaselget infot ning iga infokillu tõsiselt võtmine võib halvasti lõppeda.
Ekspert õpetab, millised on ainuõiged viisid tagada lapse D-vitamiini vajadus
12. juuni 2018, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik teavad, et kaltsium tagab tugevad luud, ent vähem tuntud on fakt, et kaltsium saab imenduda vaid piisava D-vitamiini olemasolul, vahendab Reuters. «D-vitamiin on tihti alahinnatud ja selle tarbimist mõistetakse vääriti, eriti selle koostööd kaltsiumiga,» selgitas Wisconsini meditsiinikooli professor dr Megan Moreno, kes äsja koostas põhjaliku D-vitamiini tarbimise juhendi. Juhend näeb ette, et kolm parimat viisi tagada nii lapse kui ka täiskasvanud D-vitamiini vajadus on kokkupuude päikesevalgusega, toitumine ja toidulisandid. Muud alternatiivsed meetodid ei tule tema sõnul kõne alla.
«Suvi on tulekul, lastel on rohkem võimalusi väljas olla, kodus süüa ja vanematega koos viibida – see on vanematele sobiv aeg mõtlemiseks, kuidas tagada lapse D-vitamiini varu,» soovitas Moreno. Ennekõike on soovitatav tarbida vitamiinirikkaid toite nagu kala (lõhe, forell, tuunikala) ning küpsetada seda näiteks grillil koos hooajaliste köögiviljadega. Abiks on ka D-vitamiiniga rikastatud piim ja piimatooted, teraviljatooted ning muna.
«Multivitamiinide söömine pole vajalik, kui lapse toitumine on mitmekesine. Päike on samuti tähtsaks D-vitamiini allikaks, kuigi peab jälgima seda, et laps oleks ühtlasi päikese kahjuliku mõju eest kaitstud,» rõhutas Moreno.
Otsese päikesevalguse käes viibides hakkab nahas moodustuma D-vitamiin, mis levib aktiivse vormina vereringesse. Selle kogus sõltub päevast, hooajast, laiuskraadist ning nahatüübist. Nii mõneski paigas võib talvekuudel D-vitamiini tootmine nahas väheneda või hoopis lakata. Samas on oluline suviti lapse nahka kaitsta päikepõletuse tekke ning nahavähi riski eest. Päikesekaitsekreemi kasutamisel ei pruugi D-vitamiin aga nahas imenduda ja selle tootmine väheneb. Seepärast ei tohi aga kreemi täielikult vältida, kuna lapsed saavad päikseliste ilmadega õues olles juba paarikümne minutiga piisava vitamiinikoguse kätte.
Kolmas võimalus D-vitamiini omastamiseks on toidulisandi kujul. Kuna vitamiini leidub nii neelatavate kui ka näritavate tablettide ja tilkade kujul, peaks lastele olema piisavalt sobilikke variente. D-vitamiini toidulisand on abiks kindlasti neile lastele, kes vitamiini sisaldavaid toite ei eelista ning kel on talveperioodil raske D-vitamiini omastada.
Värskemad uuringud näitavad D-vitamiini seost eluaeg kestvate positiivsete tervisemõjudega. Eriti hästi on D-vitamiini roll näha immuunsüsteemi tugevana hoidmises ja autoimmuunhaiguste, sealhulgas diabeedi ennetamises lastel ja noorukitel. Madalat D-vitamiini taset on peetud lastel üheks võimalikuks diabeedi tekkepõhjuseks. D-vitamiini nappust seostatakse lastel ka kehva luude arenguga.