PGEU peasekretär: proviisorid on professionaalid, neid tuleks rohkem kaasata

«Eesti on esirinnas e-tervise osas ja annab sellega paljudele Euroopa riikidele eeskuju,» rääkis Passarani. Ta tõi näiteks, et Eesti apteekides kasutatakse inimeste abistamiseks digilahendusi, mida paljude teiste riikide apteekides kas pole või ei ole need niivõrd kvaliteetsel tasemel. Passarani hinnangul on selle valdkonna investeeringud end ära tasunud.

Ühe konkreetse eeskujuna tõi ta välja digiretsepti kasutamise Eestis. «See meeldib väga patsientidele, muudab süsteemi efektiivsemaks ja on keskkonnasõbralik, kuna hoiab kokku paberit,» loetles Passarani digiretsepti häid omadusi. Ta lisas, et see võib olla ka ohutum kui paberretsept, kuna arstide käekiri võib olla vahel lohakas ja sellest võib olla raske aru saada.

Vaktsineeritaks rohkem 

«Proviisorid on väga hea väljaõppe ja teadmistega professionaalid ning neid tuleks kaasata tervishoiusüsteemi aktiivsemalt,» rääkis Passarani. See tuleks tema hinnangul suuresti kasuks patsientidele, kelle jaoks on sageli just apteek esimene koht, kuhu terviseprobleemi korral pöörduda. Samuti näeb apteeker hädasolijaid tihti sagedamini kui tohter, sest kõigi muredega arsti poole ei pöörduta.  

Passarani sõnul võiksid proviisorid viia läbi rohkemaid teenuseid kui praegu. Näiteks mõnes riigis saavad proviisorid apteekides inimesi vaktsineerida. Head näited on selle osas Iirimaa ja Portugal. Samuti Prantsusmaa, kus viidi läbi vaktsineerimise pilootprojekt, mis andis häid tulemusi. «See aitaks parandada Eestis vaktsineerimisega hõlmatust näiteks gripi puhul,» lausus ekspert.

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liikme Kristiina Sepa sõnul on apteekides vaktsineerimise osas praegu pooleli arutelud riigiga. Ta lisas, et teistes riikides tehakse proviisoritele apteegis vaktsineerimiseks 16-tunnine koolitus ning see võimalus parandaks vaktsineerimise kättesaadavust ja inimene ei peaks isegi aega kinni panema.'

Sepp lisas, et näiteks Iirimaal ei vähenenud arstide juures vaktsineeritute arv, vaid suurenes vaktsineeritute arv. Ehk apteegis vaktsineerisid end inimesed, kes poleks seda muidu teinudki. See aitaks tema hinnangul hoida kokku ka tervishoiussüsteemi kulusid, kuna vaktsiinid on haiguste ennetamisel väga olulised.

Probleemid leitakse üles

Samuti võiks proviisoritel olla parem ülevaade ravimitest, mida inimesed võtavad. «Inimesed võtavad palju ravimeid ja apteeker saaks aidata jälgida, et patsiendid võtaksid ravimeid nii nagu ette nähtud,» rääkis ta. Seda eriti krooniliselt haigete inimeste puhul, kel tuleb võtta ravimeid pikka aega. Samuti aitaks selline süsteem ära hoida ravimite koosmõjul tekkida võivad kõrvalmõjusid.

Lisaks tegelevad mõne riigi proviisorid ka sõeluuringutega, avastamaks kroonilisi haigusi, näiteks ei tea paljud diabeetikud, et neil see haigus on. Näiteks Itaalias kontrollisid proviisorid nädalaga tuhandeid inimesi ja avastasid nende seast ka diabeetikuid, kes polnud sellest teadlikud. «Nii aitavad proviisorid siseneda inimesel tervishoiusüsteemi, kes muidu ei oleks pikkade järjekordade või kehva kättesaadavuse tõttu arsti juurde jõudnud,» rääkis Passarani.

Sepp nõustub, et ka Eestis võiks proviisoril olla rohkem võimalusi, kuna just proviisorid näevad patsienti kõige rohkem. «Meie näeme kroonilise diagnoosiga patsienti iga kahe kuu tagant, aga arstile ta võib-olla jõuab aasta või pooleteise pärast,» selgitas Sepp.

Suurbritannias kasutatakse ravi parandamiseks ka ravimite kasutamise indeksit. «Riik toetab seda teenust ja nii on ravimijäätmeid vähem, inimesed elavad kauem ja kvaliteetsemalt ning kulutused tervishoius tervikuna vähenevad. Sinna on meil veel hästi pikad sammud käia,» rääkis Sepp. Passarani lisas, et Suurbritannia eeskuju võiksid jälgida ka teised Euroopa riigid.