Ortopeed: kõverdunud varvas võib inimesele palju meelehärmi põhjustada

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljad varbad. Foto on illustratiivne.
Paljad varbad. Foto on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Jalad kannavad meid läbi elu, seega on selge, et jalaprobleemid on inimestele väga olulised. Isegi näiliselt tühisest veidi kõverdunud väiksest varbast võib areneda tõsine emotsionaalne katastroof, rääkis ITK ortopeed Vahur Metsna Terviseuudistele

Olles kogenud, kuidas jalahaigused inimese enesekindluse hävitavad ja sageli väga ebamugavasse, isegi piinarikkasse olukorda panevad, on Metsna sõnul äärmiselt oluline tekkinud jalamuredele lahenduse otsimine. Kindlasti ei ole jalaprobleemid miski, millega leppida tuleks, sest palju on võimalik meditsiini abiga ära teha.

Milliste muredega vastuvõtule tullakse? 

Enamik inimesi sünnib õnneks tervete jalgadega. Elu jooksul omandatud jalamuutused põhjustavad kannatusi tavaliselt kas probleemide ignoreerimisest või teadmatusest.

Kõige rohkem pöördub vastuvõtule inimesi varbamuutustega. Naistel esineb meestega võrreldes moondunud varbaid kuni kaks korda sagedamini. Põhiline, mis inimesi häirib, on kas ebamugavus jalatsite kandmisel või päkavalu. Tõsi, leidub ka neid, kellele teeb muret lihtsalt kosmeetiline aspekt.

Sageli tuleb tegelda kannavaluga patsientidega. Peamiseks just hommikuti ja käima hakkamisel kanna all valu põhjustajaks on jalatalla sidekirme põletik (plantaarfastsiit). 

Mis on arsti jaoks kõige huvipakkuvamad juhtumid?

Minule arstina moodustavad kõige huvitavama patsientide grupi kaasasündinud ja omandatud labajaladeformatsioonid: lampjalg, õõspöid, komppöid. Lisaks pärilikkusele võivad neid muutusi põhjustada erinevad närvihaigused, traumad, suhkruhaigus.

Närvisüsteemi haigused kahjustavad närviimpulsse, mille tulemusena osa lihaste funktsioon kahaneb. Nõrgemini toimivad lihased ei suuda tasakaalustada normaalselt töötavate lihaste jõudu ja nii kaldubki labajalg tugevamini toimivate lihaste tõmbesuunas viltu. Kui selliseid närvisüsteemi haigustest tingitud muutusi ei ravi, siis deformatsioon ainult süveneb ja võib lõpuks jala täiesti toetusvõimetuks muuta. 

Mida probleemi puhul ette võtta?

Vastutus oma tervise säilitamise eest lasub ennekõike igal inimesel endal. On palju ennetavaid meetmeid, mis kehtivad kõigi haiguste puhul: positiivne meelelaad, tervislikud eluviisid, tasakaalustatud toitumine, normaalse kehakaalu säilitamine ja traumadest hoidumine. Probleemi ilmnedes tuleb seda lahendama hakata. 

Suhtuge jalamuredesse täie tõsidusega ja ärge häbenege vajadusel abi küsida. Kui haigustunnuste ilmnemisel ei viitsi või ei saa kohe arsti juurde minna, siis esimese sammuna on soovitav jalatsid veidi suuremate ja pehmemate vastu vahetada. Vaevuste püsimisel pöörduge esmalt perearsti vastuvõtule, kes suudab suurele osale probleemidest lahenduse leida või suunab vajadusel edasi jalahaiguste spetsialisti juurde. Alles siis, kui arsti vastuvõtul käidud ja vastavasisulised soovitused saadud, on mõttekas sammud abivahendite poodi, tallatugede meistri juurde või jalakabinetti seada.

Loe pikemalt Terviseuudistest

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles