Teadlastel võib olla nüüd olemas vastus küsimusele, miks mõnel inimesel näib olevat raskem kaalu kaotada.
Teadlased lahendavad mõistatust, miks mõned inimesed on ülekaaluga kimpus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaajaline kehakaalu tõus võib mõnel juhul olla seletatav rasvade metabolismi halvenemisega, leidsid Rootsi Karolinska Instituudi teadlased oma värskes uuringus, mis avaldati ajakirjas Cell Metabolism. Tundlikud indiviidid võivad vajada intensiivsemat eluviisi muutmist selleks, et vältida ülekaalu ja teise tüübi diabeeti, leiavad teadlased, kes nüüd arendavad välja meetodit rasvade lagundamisvõime mõõtmiseks.
Teadlased on ammu otsinud vastust küsimusele, miks inimestel on erinev tundlikkus ülekaalu, rasvumise ja teise tüübi diabeedi väljaarenemiseks. Jättes kõrvale eluviisifaktorid nagu toit ja füüsiline aktiivsus, kahtlustatakse, et keha energiaainevahetus on see põhjus, miks osal inimestel ülekaal tekib.
«Me kahtlustasime, et rasvkoes on füsioloogilised mehhanismid, mis sarnase eluviisi juures osal inimestel tekitab ülekaalu, samal ajal kui teised jäävad normaalkaaluliseks. Nüüd me oleme selle mehhanismi leidnud,» ütleb Mikael Rydén, kliinilise ja eksperimentaalse rasvkoeuuringu professor Karolinska Instituudi meditsiiniteaduskonnast.
Värskes uuringus analüüsisid teadlased naiste kõhu nahaaluse rasvkoe proove kümneaastase perioodi alguses ja lõpus. Tulemused näitasid, et rasvarakkude võime vabastada rasvhappeid protsessis, mida nimetatakse lipolüüsiks, võib ennustada, keda ohustab tulevikus ülekaal ja teise tüübi diabeeti haigestumine. Teadlased täheldasid ka mõne geeni aktiivsuse vähenemist, mis olid seotud rasvade ainevahetusega.
Rasvade ainevahetuses vabastab rasvarakk rasvhappeid, mida seejärel kasutatakse lihastes energia põletamiseks. Nendel naistel, kellel oli rasvade baasainevahetus kiire, kuid hormoonide poolt stimuleeritud rasvade ainevahetus aeglane, oli tõenäosus ülekaalu ja teise tüübi diabeedi tekkeks kolm kuni kuus korda kõrgem.
«Tulemuste kinnitamiseks on vajalikud edaspidised suuremad uuringud ning samuti uuringud meestega, aga me loodame välja töötada kasutuskõlbliku meetodi nende inimeste tuvastamiseks, kellel on kõrgem risk ülekaalu ja teise tüübi diabeedi tekkeks. Need inimesed võivad vajada tervise hoidmiseks intensiivsemat eluviisimuutust,» ütleb Mikael Rydén.