Rasv või suhkur – kumb rikub hullemini su dieeti?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõõrikud on nii rasva- kui suhkrurikkad.
Sõõrikud on nii rasva- kui suhkrurikkad. Foto: Olga Sergeeva / PantherMedia / Olga Sergeeva

Viimastel aastakümnetel on toidutööstust hurjutatud nii toidurasvade kui ka suhkrurikaste toodete pärast, mis on viinud mõlema vähendamiseni toitudes kui ka ehk asjatute hirmudeni. Kas tasub siis rohkem karta rasva või suhkrut?

Ennekõike tuleb teha vahet, millised on looduslikud ja lisatud suhkrud ning head ja ebatervislikud rasvad, kirjutab kliiniline toitumisnõustaja Josh Axe Runtastic spordiblogis. Praegugi toidupoes ringi vaadates võid näha tooteid, mida reklaamitakse rasvavabana või vähendatud rasvasisaldusega. See aga ei tähenda kohe, et need on tervislikud. Kui toidus on vähendatud rasvasisaldust, siis peab maitset üldjuhul kompenseerima ning seda tehakse näiteks suhkru lisamise arvelt. Lisaks kui jätad rasvad menüüst välja, võid teha tervisele rohkem kahju kui kasu. 

Suhkru kahjulikud mõjud

Liigsel suhkrutarbimisel on mõju soodustada kehas põletikuliste protsesside teket, mis on paljude haiguste aluseks. Uuringud on näidanud, et ka vähirakud armastavad suhkrut, niisamuti tekitab liigsest maiustamisest tingitud ülekaal mitmete haiguste, sealhulgas teatud vähivormide riski.  

Suur suhkruarmastus võib tekitada insuliiniresistentsuse, millest tekib terve rida tervisehädasid. Lisaks on suhkur kergesti sõltuvusttekitav, kuna stimuleerib ajus heaolu tagavate hormoonide vabastamist, mistõttu tahame maiustamisega kaasnevat mõnusat tunnet aina jälle tunda.

Paljud tervislikud toidud sisaldavad looduslikke suhkruid ja sealjuures ka kiudaineid, mis aeglustavad suhkrute imendumist. Seepärast on nende mõju hoopis teine. Näiteks puuviljades leiduvad suhkrud on tervisele kasulikud ning neid ei anna võrrelda valge lauasuhkruga, kuid ka puuviljadega ei maksa siiski liialdada. Valget suhkrut keha tingimata ei vaja, kuid tervislikud rasvad peavad olema osa toidulauast.

Vajalikud rasvad

Küllastumata rasvu leidub näiteks avokaados, oliiviõlis, pähklites, seemnetes ja mandlites. Need edendavad südame tervist, hoiavad kolesteroolitaseme kontrolli all ning leevendavad kehas põletikulisi protsesse. Teatud rasvadel, näiteks kalas peituvatel oomega-3-rasvhapetel on aju funktsioone turgutav toime. Tasakaalustatud toitumine, kuhu kuuluvad tervislikud rasvad, hoiab kaalu kontrolli all.

Siiski pole kõik rasvad nii heade omadustega. Limiteerida tasuks väga töödeldud lihatoodete ja hüdrogeenitud õlide tarbimist, sest nendes midagi kasulikku ei leidu. Samuti ei tasu ka toituma hakata ainult avokaadost ja pähklitest, kuna tasakaalu tagab siiski mõõdukus.

Kui võrrelda suhkrut ja rasva, siis rohkem on näidatud sõltuvusttekitavaid mõjusid suhkrul. Seega võib olla tõenäolisem end maiustustest paksuks süüa, kuid see oleneb jällegi inimesest ja tema maitse-eelistustest. Igal juhul ei tasu liiga tihti süüa maiustusi ega ka mitte rasvaseid töödeldud toite. Lisatud suhkrud tasub vahetada tervislike rasvade vastu, mis edendavad tervist. Kui tahad maiustada, siis vali pigem looduslikud magustajad nagu mesi, steevia, datlid, banaan jm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles