T, 22.09.2020

Bakterid näitavad ravimile hambaid

Antibiootikum viiruse vastu ei aita, hoolikast kätepesust võib viirusnakkuste vältimisel aga palju kasu olla. Pildil pesevad käsi Tallinna Mesimummu lasteaia lapsed Aurelia ja Aglaia.

FOTO: Toomas Huik

Novembris tähistatakse esimest korda antibioo­ti­­kumipäeva, kuid mitte selle reklaamimiseks ja populaarsuse kasvatamiseks, vaid rohu varjupoolte tutvustamiseks.


Kolmekümnendates  eluaastates Toomas (nimi toimetusele teada) läks teda nädala jagu piinanud tugeva nohu pärast perearsti juurde, sest kahtlustas endal põskkoopapõletikku. Perearst kinnitas mehe arvamust: «Kaugelt näha, et teil on põskkoopapõletik, kus te nii kaua olite!?» Tehti ka röntgenipilt, kuid selle tulemused pidi mees teada saama mõne päeva pärast.

Seni leevendas valu ja halba enesetunnet arsti kirjutatud antibiootikum. Siis aga sai mees perearstikeskusest teada röntgeni ja vereproovi tulemused – tegemist oli viirushaigusega, selle ja teiste viirustest põhjustatud haiguste puhul pole aga antibiootikumist kasu.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul kirjutatakse viirusnakkuste ravimiseks igal aastal üle maailma välja kümneid tuhandeid antibiootikumiretsepte. «Iga arst leiab selleks oma põhjenduse,» nendib Kutsar. Antibiootikumide kergekäeline kasutamine annab aga järjekordse tõuke bakterite võidukäigule ja  antibiootikumiresistentsuse kujunemisele. Ravimiresistentsus on olukord, kus bakteril on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes.

Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets ütleb, et antibiootikumiresistentsus on Eestis ja ka maailmas tervikuna olemas, kuid siiski üle võimendatud. «Probleem eksisteerib, kuid keegi ei hakka sellepärast kohe surema,» kinnitab Maimets, kes on nakkushaiguste arstina eri viiruste ja bakteritega tegelnud juba aastakümneid.

Tema sõnul kuulub antibiootikumiresistentsus globaal­se soojenemise ja vihmametsade maharaiumisega samasse kategooriasse; see on tihedalt inimtegevusega seotud ja nüüd meditsiinis varjukülgi näitav probleem. «Kui inimesel on külm, siis paneb ta kampsuni selga, samamoodi üritavad väliskeskkonnas kohaneda teised elusorganismid, sealhulgas bakterid,» selgitab arst ravimiresistentsuse tekkepõhjusi.

Bakteritel on inimeste ees üks oluline eelis, nimelt elukogemus – nad on maailmas elanud ligi kolm ja pool miljardit aastat, inimesed aga vaid mõned miljonid. Samamoodi on maailmas ammu enne seda, kui Alexander Fleming 1928. aastal esimese antibiootikumi – penitsilliini – avastas, olemas olnud looduslikud antibiootikumid ja looduslik resistentsus. Seega, võitlus käib mitme tugeva vahel.

Inimesed annavad resistentsuse kujunemisele hoogu juurde, tarbides liialt palju antibiootikume, ja ka elukeskkond on ravile halvasti alluvatele bakteritele aina soodsam. Statistilises läbilõikes paistab Eesti silma antibiootikumi vähese kasutamisega. «Võin kinnitada, et Eesti perearstid on selles osas väga tublid, statistika näitab, et Euroopa kontekstis kasutatakse ainult Hollandis vähem antibiootikume,» nendib Maimets.

Üksikuid mitteotstarbelise kasutamise juhtumeid ei saa siiski välistada. Viiruse puhul antibiootikum ei aita. «See on koht, kus üle süüakse,» mainib Maimets. Iganenud on ka suhtumine, justkui aitaks antibiootikumravi viiruse ajal ennetada edasisi tüsistusi, näiteks kopsupõletikku.

Maimets soovitab inimestel alati arstide nõuannet kuulata, mitte ravida ennast näiteks naabri soovitusel. «Antibiootikumi tuleb võtta võimalikult vähe ja kindlasti mitte ilma arsti ettekirjutuseta,» rõhutab ta. Samuti pole otstarbekas endale igaks juhuks antibiootikumi koduapteeki varuda. Kui maailmas on tehtud mitmeid uuringuid koduapteekide sisu kohta, siis Eestis asjakohane info puudub.

Teine väga oluline abivahend on käte hügieen. «Ärge korjake üles resistentseid baktereid, see on täiesti selgelt käte hügieeni teema,» hoiatab Maimets. Antibiootikumiresistentsust on võimalik vältida ka vaktsineerimisega. Sõnum on selge – antibiootikumid pole alati elupäästjad rohud.

Antibiootikumid

• Ära tarvita antibiootikume viirusnakkusi, näiteks grippi ja muid ülemiste hingamisteede ägedaid viirushaigusi põdedes.
• Ära säilita pärast ravi lõppu alles jäänud antibiootikume, ära kasuta neid oma äranägemise järgi taas haigestudes. Iga järgmine kord määrab arst ravi ja vajadusel kirjutab välja uue antibiootikumi.
• Võta antibiootikume täpselt arsti juhiste kohaselt, ära vähenda annuseid ega katkesta ravi enesetunde paranemisel. Nii võib osa baktereid ellu jääda ja haigus taasägeneda.
• Ära võta teisele inimesele välja kirjutatud antibiootikume ega anna enda omi teistele.
• Kui pere- või raviarst on laboratoorse uuringuga kindlaks teinud, et sa ei põe bakternakkust, siis ära nõua antibiootikumi väljakirjutamist, vaid järgi arsti juhiseid muu päritoluga haiguse ravimiseks.
• Üldtuntud, lihtne ja odav viirusnakkuste vältimise vahend gripi ja ülemiste hingamisteede muude ägedate viirushaiguste hooajal on sage käte pesemine ja rahvakogunemistest hoidumine.
Allikas: tervisekaitseinspektsioon