Miks kaal ei liigu, kuigi rügad trenni teha?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välitreening.
Välitreening. Foto: Panthermedia/Wavebreakmedia ltd

Kui eesmärgiks on kaalulangetus, siis võib üsna frustreerivaks osutuda see, et olenemata tublist treenimisest ei kavatsegi kaalunumber enam väiksemaks muutuda.

MyFitnessPali blogi annab ülevaate, mis on kaaluseisaku levinumad põhjused ning mida tuleks sel juhul teisiti teha.

Teed vale tüüpi treeningut. Treenides tuleb olla kindel, et see on kooskõlas su ootuste ja plaanitud eesmärgiga. Kui vaatled näiteks kulturiste, ujujaid, jooksjaid ning rattureid, siis nende kehakujud on olenevalt treeningu tüübist väga erinevad. Treeningstiil määrab selle, kuidas lihaste koormus jaotub, kuivõrd kiirelt põleb rasv ning milliseks kujuneb inimese kehakuju. Seega kui ihaldad ideaalseid kõhulihaseid, tuleb minna pigem jõusaali kui ujuma. 

Sööd liiga vähe. Keha vajab treeninguks kütust. Kui pead samal ajal ranget dieeti, siis võib juhtuda, et keha läheb energiat ja kaalu säilitavasse seisundisse. Selleks, et võimaldada lihastel kasvada ja rasval põleda, tuleb tarbida piisavalt energiat ning seda just mitmekülgse toitumise näol, mis keha ega aju nälga ei jäta.

Puhkad ebapiisavalt. Sellega võivad hädas olla isegi tippsportlased, kuid puhkus on lihaste taastumiseks ülioluline. Liigne treening suurendab kehas stressihormooni tootmist, mis omakorda mõjub ka kaalulangusele pärssivalt. Nädalas tuleb treeningust puhata vähemalt päev-paar.

Magad kehvasti. Hea uni on üks faktor, mis koos teistega soodustab kaalulangust. Treeningud ei tohi aga und segama hakata, näiteks kui üritad hommikujooksuks tõusta palju varem, kui keha on harjunud, või ergutad südant hilisõhtuse korvpallimänguga. Need võivad unerütmi häirida ning teha kasu asemel hoopis kahju. Oluline on oma keha kuulata ning harjutada treeningud aegamisi oma tavapärase ööpäevarütmi sisse.

Alahindad energiakulu. Jõusaalimasinad ning mobiiliäpid ei pruugi väga täpselt ennustada seda, kui palju kaloreid pooletunnise jooksu või jalgrattasõiduga kulutasid. Kui jälgid neid arve piinliku täpsusega ning kavandada oma kaloraaž vastavalt sellele, võib see tipneda hoopis liigse energiatarbimisega. Mida treenitum on keha, seda paremini võtab ta ka koormust omaks ning seepärast võib ka kalorikulu olla veidi väiksem. Pigem tasub hankida kvaliteetne spordikell, mis on sellise info jälgimiseks loodud, ning parema tulemuse saamiseks harrastada erinevaid, mitmekülgseid treeninguid.

Sööd liiga palju. «Aga ma olen ju selle ära teeninud!» Selline mõtteviis toidu kohta võib häirida ka nii tipp- kui ka harrastussportlase eluviisi. Kui käid trennis, siis loomulikult pead tagama endale toiduga veidi suurema energiahulga, kuid selle sekka ei peaks kuuluma hilisõhtune kokteil, kook või suši. Kui sellised isud tekivad just õhtuti, on see märguanne, et oled päeva jooksul liiga vähe söönud ning peaksid hoopis selles muudatusi tegema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles