Haigekassa on valmis riigikohtu otsust kohe täitma

Eesti Haigekassa.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Haigekassa on riigikohtu teisipäevase otsuse 65-aastaste ja vanemate inimeste haigushüvitiste kohta teadmiseks võtnud ja on valmis seda kohe rakendama hakkama.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul on haigekassa teada andnud, et tehnilisi takistusi riigikohtu otsuse täitmiseks ei ole.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul on riigikohtu otsus lõplik ja see jõustub selle avalikust kuulutamisest, seega on ravikindlustuse seaduse haigushüvitisi puudutav säte alates teisipäevast kehtetu. Justiitsministeerium teeb Riigi Teataja seaduse alusel elektroonilisse Riigi Teatajasse paranduse ja sotsiaalministeeriumil ei ole vaja hakata seadust muuta.

Riigikohtu üldkogu tunnistas teisipäeval põhiseadusega vastuolus olevaks ja tühistas ravikindlustuse seaduse sätte, mis piiras 65-aastaste ja vanemate isikute õigust haigushüvitisele 90 päevaga aastas.

Samas oli seaduse järgi alla 65-aastastel õigus haigushüvitisele kuni 250 päeva aastas. Riigikohus pidas põhiseadusega vastuolus olevaks ka piirangut, mille kohaselt üle 65-aastased inimesed saavad haigushüvitist ainult kuni 60 järjestikust kalendripäeva, samas kui noorematel on õigus haigushüvitisele tavaliselt kuni 182 päeva järjest, teatas riigikohtu pressiesindaja BNSile.

Üldkogu leidis, et seatud vanusepiir 65 aastat ei ole põhjendatud. «On üldteada, et vanemaealised isikud on keskmiselt haigemad kui nooremad ja vajavad keskmiselt rohkem arstiabi. Samas statistikast tulenev 65 eluaasta eapiir on tingitud statistika tegijate selliselt gruppide loomisest, mitte sellest, et inimeste terviseseisund 65-aastaseks saamisel automaatselt ja oluliselt halveneks,» märkis riigikohus.

Riigikohus leidis, et 65-aastastele ja vanematele inimestele haigushüvitise maksmise aja piiramine pole õigustatav ka sellega, et neile inimestele on sissetulek tagatud vanaduspensioni saamisega. Riigikohus tõi välja, et kõik 65-aastased ja vanemad ei saa riiklikku vanaduspensioni, näiteks on inimene valinud edasilükatud vanaduspensioni, jätkanud töötamist kuni ametipensionile siirdumiseni või tal ei ole piisavalt tööstaaži. Samuti saab osa alla 65-aastaseid inimesi soodustingimustel vanaduspensioni.

Riigikohtu hinnangul ei ühti ka riikliku vanaduspensioni ja haigushüvitise eesmärgid. «Ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärgiks on tagada isikule sissetulek ajaks, mil isik ei ole ajutise töövõimetuse tõttu võimeline tavapärase sissetuleku saamiseks vajalikku tööd jätkama. Seevastu riiklik vanaduspension on riigi hüvitis vanaduse korral inimestele, kes on oma töise panuse andnud ning kelle töötasult on üldjuhul vähemalt 15 aasta jooksul makse makstud,» seisab otsuses.

Riigikohus märkis otsuses, et isiku tahtest sõltumatu tunnuse – vanuse – alusel toimuvale ebavõrdsele kohtlemisel peavad olema õigustuseks kaalukad põhjendused ning sotsiaalpoliitilistest kaalutlustest lähtuvad valikud ei tohi kaasa tuua võrdsuspõhiõiguse rikkumist. «Vanusepiir kui formaalne kriteerium ja riikliku vanaduspensioni saamine ei saa olla piisavad põhjused, jätmaks vähemalt 65-aastaseid isikuid ilma hüvedest, mida alla 65-aastased isikud lähtuvalt ravikindlustuse seadusest saavad,» leidis riigikohus seadusesätet põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistades.