/nginx/o/2018/07/12/8763832t1he2c8.jpg)
Päikesepõletus ei põhjusta üksnes palju valu ja ebameeldivust, vaid võib jätta pöördumatu jälje tervisesse.
Iga päikesepõletus tõstab ohtliku nahahaiguse riski
12. juuli 2018, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga kord, kui päikselise ilmaga õue lähed, ära unusta õhulist särki selga panna, päikesekreemi nahale kanda ning mütsi pähe panna, kirjutab Healthline. Need kolm asja tagavad õues minimaalse kaitse liigse päiksekiirguse eest, rääkis Browni Ülikooli dermatoloogiaprofessor Martin Weinstock.
Tema sõnul suurendab iga päikesepõletus nahavähi tekkeriski, sest nahk neelab kergesti päikese ultraviolettkiirgust ning see võib kahjustada naharakkude geneetilist materjali. Lühiajaliselt kannatame seega vaid valusa päikesepõletuse käes, kuid pikema aja jooksul pole välistatud, et korduvatest põletustest areneb välja nahavähk.
«Kui oled kogenud üksikuid päikesepõletusi, tõstab see pisut nahavähi riski. Kui neid on olnud juba hulgi, tekib aina suurem tõenäosus,» nentis Weinstock. Samas ei peagi tingimata ära põlema selleks, et nahavähk ohustaks. Professori sõnul on see lõpuks ikkagi kokkupuude kahjuliku päikesekiirgusega, mis nahka ohustab, mitte ainuüksi päikesepõletus. «Vahel ei pruugi tekkida põletust ning nahk ei muutu valulikuks, kuid naharakkudes on kahjustus ikkagi tekkinud,» lisas ta.
Nahavähk ohustab igas vanuses inimesi, ent uuringutes on leitud, et eriti riskantseks võib osutuda noores eas saadud päikesepõletus. Seost vanuse ning melanoomiriski vahel püüdsid leida USA vähiliidu teadlased. Uuringus leiti, et 15-20-aastastel neidudel, kes olid saanud vähemalt viiel korral villidega päikesepõletuse, oli melanoomi tekkerisk täiskasvanueas 80 protsenti suurem kui neil, kes polnud nõnda tõsist põletust kogenud.
«Varajane kokkupuude on üldiselt suurem murekoht kui näiteks raske päikesepõletuse saamine hilisemas täiskasvanueas, sest noortel on ees veel palju aastaid, mille jooksul toimuvad rakkudes muutused ning võib tekkida mõni nahavähi vorm,» selgitas Weinstock tausta. Seepärast panevad teadlased südamele, et eriti lapsi on vaja liigse päikesekiirguse eest kaitsta.
Intensiivse päikese eest annavad kaitset puud, telgidja muud varjualused, väljas ei saa unustada päikesekaitsekreemi pealekandmist. See peab olema vähemalt 30 SPF faktoriga ning kreemikihti tuleb uuendada iga paari tunni järel või isegi tihedamini, kui käiakse ujumas või higistatakse palju, lisas Weinstock. Ka solaariume on soovituslik vältida nii noortel kui ka täiskasvanutel.