E, 26.10.2020

Kuus suvemüüti, mis alati paika ei pea

FOTO: Panther Media/Scanpix

Suvine aeg pakub päikest, mõnusat tuult ja sooja merevett, kuid samas on sellega seoses levinud ka mitmed müüdid ja nn valearvamused. Portaal alive.dk toob välja kuus levinud arvamust, mis ei pea alati paika.

Ruumis või autos olevad kliimaseadmed põhjustavad haigestumist

Väga ebamugav võib olla minna hoonesse, kus on õhukonditsioneer. Suure tõenäosusega võib see põhjustada küll ebamugavustunnet silmades ja silmade kuivust, kuid ei ole selget põhjust kliimaseadmete olemasolu haigestumise põhjusena nimetada. Ilmselgelt ei tekita kliimaseade iseenesest haigestumist, kuivõrd viiruse olemasolu inimese kehas või viibitavas ruumis. Samuti tolmu või hoone materjalidest eemalduvate osakeste lendumine õhus või kus kliimaseadmed selle lendumist võimendavad.

Te ei tohi minna vette pärast seda, kui olete söönud

Ei ole kindlaid meditsiinilisi tõendeid selle kohta, et see oleks ohtlik. Siiski ei tasu seda teha,  kui tunnete pärast suurt söömaaega väsinult või halvasti. Vanasti usuti, et veri võib lihastest minna makku  ja tekitada krampe, kuid seni ei ole suudetud selle tõestamiseks leida kokkulangevusi söömise ja vette minemise osas.

Välgu ajal võib tänu rattakummidele autos turvaliselt tunda

Sellisel juhul võiks arvata, et ka jalgrattakummid kaitsevad välgu tabamuse eest. Samas see siiski nii ei ole. Need ei ole siiski kummirehvid, mis teid kaitsevad, kuna teele sadav vesi juhib elektrit. Autos viibimine on turvaline hoopis seetõttu, et see käitub nagu metallpuur, kus elektronid ei saa tungida metallkarkassi sisse ja seetõttu “libisevad” laengud turvaliselt mööda autokere välispinda.

Lahtised jalatsid on kasulikud ja tervislikud

Tegelikkuses ei mõju rannajalatsid ja vaid jala otsa kinnituvad lahtised jalatsid alati hästi, kuna kõndimisel on jalalaba ja varbad ebaloomulikus asendis ja pinges. Ehk lühidalt öeldes ei ole jalatsid jalas, vaid ripuvad jala küljes. Selline jalgade pinges asend ei ole hea linnatänavatel kõndimiseks ega ka pikemateks jalutuskäikudeks. Nii võib ka komistada või kukkuda põhjusel, et jalats tuleb kergelt ära. Igal juhul on sellised lahtised jalatsid sobilikud pigem lühikese vahemaa läbimiseks, näiteks aias, rannas või rattasõidul.

Keha saab puhtaks, kui olete olnud merevees

Kui teil on rasvane nahatüüp või kleepuv mustus kehal, siis seda saab puhtaks ikkagi seebi ja puhta sooja veega. Seda ei saa teha kindlasti merevees ainult ennast loputades või ujudes. Samuti tekib mereveest nahale mõningane soolakiht, mis võib kuivades ärritada nahka, sügeleda ja tekitada ebamugavustunnet. Seetõttu on pärast merevees olemist mõistlik ennast pesta puhta veega. Kui seda pole võimalik teha otse rannas või veekogu lähedal, siis soovitav on minna koju ning pesta ennast puhtaks, enne kui edasi tegutsete.

Lapsed tohivad minna vees vaid nii kaugele, kuni vesi nabani ulatub

Tegelikult ei ole oluline, kas nabani või põlvini, vaid lapsi peab jälgima vees kogu aeg ja mitte laskma silmist lootuses, et nad ei lähe kaugemale, kui vesi üle kõhu ulatub. Me ei tea kunagi, kui järsku võib vesi sügavaks minna.

Allikas: alive.dk