Pärnus pääseb günekoloogi juurde kuu või kahe pärast

«Keskmiselt on järjekorra pikkus siiski kuu aega, kuid on nõutud günekolooge, kelle juurde pääseb tõesti näiteks kahe kuu möödudes. Kuid me ei registreeri ette rohkem kui kaks kuud,» rääkis naiste- ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula

.

Kvaliteediteenistuse assistendi Katrin Kalda ütlust mööda järgnevad ooteaega arvestades silmaarstid, kõrva-nina-kurguarstid, kardioloogid.

Kõige rohkem muretseb maanaine

Eile tunnistas naistenõuandla ootetoas Linda Laast (69) Vändrast, et ta olnud püsti hädas ka silmaarstile pääsemisega.

«Küsid numbrit, saad vastuseks - see kuu on täis, aga järgmise kuu plaani veel ei ole. Muudkui helista. Kui arstile saad, näed: inimesi polegi ukse taga. Täna olen siin luuhõrenemise uuringu pärast,» seletas ta.

Vändrast Pärnusse edasi-tagasi sõit maksab 60 krooni. Laasti arvates on kõige rohkem muret maainimesel: ta kardab numbrita tulla, sest äkki ei pääse vastuvõtule.

«Vändrasse on jäänud ainult perearstid, eriarste enam ei ole. Pärnus ravil käia, eriti veel taastusravis, on samuti keerukas,» rääkis Laast.

Kadri-Liina Vahula jutu järgi on igati teretulnud, kui patsient helistades usaldaks oma mure vastuvõtu assistendile.

«Assistent mõistab probleemi tõsidust, peab vajadusel nõu arstiga ja kutsub haige vastuvõtule. Abivajaja arstiabita ei jää, vajadusel saab kaasata erakorralise meditsiini osakonna. Oleme pidevalt suurendanud ämmaemandate vastuvõttu, sest nad on meil tõesti targad,» kinnitas Vahula.

Vastuvõtule plaanilises registreerimises kavatseb kliinik muutusi teha. «Jaanuarist 2009 pakume osa numbreid kord nädalas, et patsiendil oleks mingigi lootus, kui ta reedel helistab, saada järgmisel nädalal vastuvõtule. Tulevikus on kindlasti elektrooniline registreeriminegi,» sõnas tohter.

Kuigi ooteruum näib tühjana, ei tähenda see, et arstikabinet on tühi. Lisaprobleeme põhjustab mõni patsient ise - jääb lihtsalt tulemata, ei ole sellest ette teatanud või on oma aja unustanud.

Valitseb arstide puudus

«Ärajäänud visiite on sõltuvalt arstist 5-20 protsenti, nende arvelt aga võtavad arstid päevas peale plaaniliste neli-viis haiget lisanumbriga,» ütles Vahula.

SA Pärnu Haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnade järgi on peamine põhjus, miks ambulatoorses vastuvõtus püsivad järjekorrad, erialaarstide puudus.

Ambulatoorne töö on ainult osa haigla ravitööst, arstid teevad tööd veel statsionaaris, operatsiooni- ja protseduuritoas, osalevad haigla valve- ja koduvalvetöös.

Miks arste on puudu?

Esiteks hakati neid kunagise valearvestuse tõttu vähem ülikoolis ette valmistama. Teiseks läksid taasiseseisvumise järel paljud noored arstid tööle hoopis meditsiinitehnikat ja farmaatsiatööstust esindavatesse ettevõtetesse. Kolmandaks pakub avatud ja samuti arstide puuduses vaevlev Euroopa Liit kõrgepalgalisi väljakutseid.

Siiani ei ole täies mahus rakendunud omaaegne plaan, et perearstid võtaksid enda kanda esmase günekoloogilise kontrolli, rasestumisvastaste vahendite, hormoonasendusravi kasutamise kuni spiraalide panekuni välja. Aga just see enamasti «terve» patsientide kontingent on enim rahulolematu järjekordade pärast.

«Meie kliinikus töötab kaheksa günekoloogi, arengukava järgi peaks aga olema kuusteist. Katta poole väiksema personaliga maakonna ja linna vajadused on ilmselgelt ränk ülesanne,» selgitas Kadri-Liina Vahula.

Maakonnalinnade eriarstide vähesus pole üksi Pärnu, vaid Eesti ja kogu Euroopa probleem. Maakonnalinnas on palju tööd, mis tuleb teha väikese arvu inimestega.

On muidki põhjusi. Noored kenad naisgünekoloogid abielluvad perspektiivikate meestega, kel pole Pärnus tööd. Välismaa elu on ahvatlevam ja tasuvam.

Eakad arstid lähevad pensionile, samal ajal on günekoloogi töö muutunud keerukamaks ja pingelisemaks.

Tulevik ei paista siiski lootusetu: Pärnus on aastaid praktiseerimas noori residente, kellest loodetakse väärilist järelkasvu.