Ettevaatust: just sel kellaajal on kuumarabanduse oht suurim

Minna Annabel Tismus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ISSEI KATO / REUTERS / SCANPIX

Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervele inimesele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada erinevaid tervisehädasid. 

Palavate ilmadega peaksid kuumarabanduse osas eriliselt ettevaatlikud olema väikelapsed, üle 65-aastased inimesed ning need, kellel on probleeme ülekaaluga või kes põevad kroonilisi südamehaigusi ja kõrgvererõhutõbe.

Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ning päikesepõletust.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla sõnul on parim viis kuumarabanduse vältimiseks keskpäeval jahedates siseruumides püsimine. «Vanemaealiste õues toimetamised võiksid jääda kas hommiku- või õhtupoolikusse,» ütles Pahla. Sama nõuanne kehtib ka väikelaste puhul.

Kuuma ja intensiivse päikesega tuleb väljas kanda peakatet ning tarbida tavapärasest rohkem vedelikku. Kindlasti tuleb jälgida lapsevankris olevaid imikuid, sest vanker võib valesse kohta jättes väga kuumaks minna. Samuti ei tohi kuumade ilmadega jätta autosse ei inimesi ega loomi, sest auto sisetemperatuur tõuseb kiiresti.

Organismi vedelikukaotuse vältimiseks tuleb vedelikku tarbida tavapärasest rohkem, janu kustutamiseks on soovitatav juua gaasita mineraalvett. Kuuma ilmaga ei soovitata tarbida organismist vedelikku välja viivat kohvi või alkoholi. Päikese käes viibides tuleks kasutada nii UVA- kui UVB-kiirguse eest kaitsvaid päikesekaitsetooteid, samuti saab end päikese eest kaitsta heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille kandes. 

Eesti tingimustes peetakse äärmuslikuks kuumuseks olukorda, kui õhutemperatuur kerkib üle 25 kraadi.

Millal on tegu kuumarabandusega?

Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kui esmaabi ei osutata piisavalt kiiresti, võib kuumarabandus põhjustada püsiva puude  või halvemal juhul koguni surma.

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla: 

• Kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)

• Punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud)

• Pulsisageduse kiirenemine

• Tuikav peavalu

• Peapööritus

• Iiveldus

• Meeltesegadus

• Teadvusetus

Kuumarabanduse sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

• Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;

• Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid.  Näiteks paiguta inimene jaheda dušši alla, pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisuta teda jahedasse vette kastetud käsna või märgade jahedate rättide või paberiga, võimalusele lehvita talle jahedamat õhku;

• Mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles