Tavaliselt on rinnaga toitmine ainult bioloogilise ema ja lapse vaheline tegevus, aga see võib olla kasulik ka lapsele ning isale, kui nad selle ülesande jaoks valmis on.
Internet segaduses: kas peaksime järgima imetava isa eeskuju?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontseptsioon kogus hiljuti kuulsust, kui üks isa kasutas seadet, mis lasi tal lapsele piima läbi kunstliku nibu pumbata. Arst soovitas tehnikat peale seda, kui naisele tehti rinnaoperatsioon ja tal ei olnud võimalik last enam rinnaga toita, vahendab portaal Healthline.
Maxamillian Neubauer Wisconsinist ehitas toimiva tehisnibu ning jagas sotsiaalmeedias pilti, kuidas sellega oma toidab. Pilt levis kulutulena ning kerkisid küsimused, kui tervislik on meestel rinnaga toitmine üle võtta, kui nende naised seda parajasti teha ei saa.
Imetamiskonsultant Leigh Anne O’Connori (IBCLE) sõnul võivad mehed sellist viisi imetamiseks kasutada, mis ei tähenda, et sellest võiks saada peavoolutrend.
Isad ja hooldajad võivad antud tehnikat kasutada alternatiivina, kui emal ei ole võimalust ise imetada, kuid see pole ainuke viis, kuidas lapsega sidet luua. Muidugi on nahk-naha kontakt väga hea viis lapsega lähedussuhte loomiseks, aga selleks on muidki võimalusi. Näiteks võib panna piimaga toru näpu külge, mida laps saab imeda.
Sugu ei mängi rolli
Imetamisnõustaja Leah DeShay ütles, et kõik beebid reageerivad hooldajatele olenemata soost. Nahk-naha kontakt isa või emaga annab suurepärase neurobioloogilise sideme ja palju muid eeliseid.
Ideaalis hoolitseks ema nahk-naha kontakti ja toitmise eest alates hetkest, mil beebi on sündinud. Aga kui mingil põhjusel ema seda teha ei saa, on parem variant pakkuda seda kontakti teiselt vanemalt. See on parem kui mitte midagi.
Imetamisnõustaja Lauren Manaker nõustub eelnevaga, kuid lisab, et esimene valik oleks see, et last imetaks siiski ema. «See kindlasti arendab sidet isaga ja ma ei näe selles midagi negatiivset, kui ema ise ei saa rinnaga toita,» ütles Manaker. DeSahy lisas, et isad kasutasid oma nibusid laste rahustamiseks juba vanadel aegadel, aga seda ei peeta läänemaailmas enam normaalseks nähtuseks.
O’Connor lisas, et kui isa «imetab», siis see last segadusse ei aja. Beebidele meeldib, kui kõik pereliikmed neis süles hoiavad ja hellitavad. «Ma ei näe, kuidas see kogemus last segadusse ajaks või negatiivset mõju tekitaks,» arvas O'Connor.
Nahk-naha kontaktil on ka teisi häid mõjusid. «Kui beebi on kontaktis erinevate pereliikmetega, aitavad nende bakterid luua rohkem antikehi, võrreldes ainult beebi suu ja rinna kontaktiga,» selgits O’Connor.
Üks levinumaid murekohti on see, kui vanemate arusaamad imetamise osas erinevad. Samas võib neil olla ka hirm ning teadmatus erinevatest valikutest. Seetõttu on oluline juba raseduse ajal need teemad läbi rääkida.