Südamearst Margus Viigimaa on veendunud, et kõik Eesti elanikud peaksid tarvitama vähem soola, üheks võtmeks selle saavutamisel on konserveeritud toitude vältimine.
Arst: liigne sool tuleb suuresti valmistoidust ja poolfabrikaatidest
26. august 2011, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sageli ei kujuta me ettegi, kui palju poolfabrikaatidest, restoranisöökidest ja ostetud hoidistest soola saab,» rääkis professor Viigimaa meditsiiniuudiste portaalile Mu.ee.
Ta tõi näiteks Kanadas tehtud uuringu, millest ilmnes, et 77 protsenti päevasest soolakogusest saab inimene töödeldud valmistoidust ning vaid 11 protsenti kodusest toidust.
«Poolfabrikaate on lihtne osta ning kahjuks on nende tarbimise osakaal eestlaste hulgas üsna suur. Muide, ka enamik meid külastanud arste on leidnud, et Eesti söök on rasvane ja soolane,» märkis arst.
Vastupidiselt Viigimaa veendumusele, et soola tarvitamist peaksid vähendama kõik inimesed, on teadusmaailmast hiljuti kuulda olnud ka teistsuguseid signaale. Nimelt tekitas hiljuti palju diskussioone metaanalüüs, kus leiti, et kuigi epidemioloogiliste uurimuste tulemused on olnud ühesuunalised, on soola mõju vererõhule siiski suhteliselt väike ehk soola söömise piiramise strateegia vähendab südame-veresoonkonnahaiguste põdejate suremust vähem, kui varem arvati.
«See teema on viimase 30 aasta jooksul olnud väga aktuaalne. Sageli on vaidlustes ühel pool terviseedendajad ja ‑spetsialistid, teisel pool aga toiduainetootjad,» kommenteeris Viigimaa.
Soolased toidud kaaluvad rohkem ja säilivad kauem ning loomulikult ei meeldi tootjatele ettekirjutused selle kohta, kui palju tohib toode soola sisaldada.
Samas on meie põhjanaaber Soome ses osas saavutanud häid tulemusi - viimase 40 aastaga on hakatud 16 grammi asemel kaheksa grammi soola inimese kohta päevas tarbima. See omakorda on aidanud elanikkonna vererõhku ligikaudu 10 mm Hg võrra langetada.
«See sündis ühelt poolt tänu sügavkülmikutele, kuna soolamise asemel hakati liha säilitama külmikus, teisalt teadlikult korraldatud riiklikele teavituskampaaniatele ning koostööle tootjatega,» teadis Viigimaa.
Kuigi Eestis pole täpseid uuringuid tehtud, tarbivad siinsed elanikud hinnanguliselt üle kümne grammi soola ööpäevas. Euroopas kehtiv soovitus on viis grammi.