/nginx/o/2018/07/17/10537000t1hdf4e.jpg)
Väiksemate tervisemurede lahendamine peaks olema oskus, mis omandatakse loomuliku osana kasvamise käigus, paraku ei tunne perearsti kogemusel just igaüks, et vastutaks oma tervise eest ise.
Perearst: oma tervise eest vastutava põlvkonna tulekuni on veel pikk tee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üha enam räägitakse esmatasandi arstiabis patsiendi kaasatusest ja omavastutuse mõistmisest terviseriskide osas. Kibuvitsa perearstikeskuse arst Aleksandra Garkuša rääkis portaalile Med24 antud intervjuus, et paljud patsiendid loodavad oma tervise osas siiski veel liialt arstile.
Kui sageli näete oma patsientide peal seda, et nende tervise eest peaks vastutama justkui keegi teine?
Kõige olulisem on see, et inimene peab ise vastutama oma tervise eest. Paljud patsiendid räägivad, et mul siit valutab, palun tehke mind terveks – sellist suhtumist kohtab igas vanuses patsientide seas. Osa vanematest meespatsientidest isegi ei tea, mis ravimeid nad võtavad, ütlevad, et proua kohe räägib. Nende suhtumine on selline, et tema tervis ei ole mitte tema, vaid arstide ja lähedaste mure.
Mul on mitmed kroonilised haiged, kes ei näe seost oma eluviisi ja tervise vahel. Mõned patsiendid ütlevad, et kui ei saa suitsetada, õlut juua ja šašlõkki süüa, siis mis elu see on, sellist elu elada ei taha.
Kas see põlvkond on juba sündinud, kes ise oma tervise eest vastutuse võtab ja esimese nohuga kohe arsti juurde ei jookse?
Sellise põlvkonna tulekuni on veel pikk tee. Praegu on haigusleht põhjus, miks kohe esmaste haigussümptomitega pöördutakse. Tuleb tunnistada, et mõned noored ei oska tavalist nohu ja kurguvalu ravida, samuti valuvaigistit-palavikualandajat võtta. Kui olen küsinud näiteks jala- või käevaluga vastuvõtule tulnud noore käest, kas ta valuvaigistit on võtnud, siis vastab, et ei ole ega võta enne midagi, kui arst ütleb. Ometi peaks see olema oskus, mis omandatakse loomuliku osana kasvamise käigus.
Millised on Teie arvates suuremad perearstiabiga seonduvad muudatused, mille läbiviimist peate kõige olulisemaks?
Minu jaoks olid e-konsultatsioon ja e-saatekiri väga suured ja positiivsed muutused. Mõne eriala puhul, näiteks neuroloogias, saab patsiendi vastuvõtule saata ainult e-konsultatsiooni kaudu – et sinna ei satuks iga peavalutaja, vaid see, kes päriselt vajab neuroloogi konsultatsiooni. Neuroloogid teevad selle valiku ise, aga nad saavad seda teha ainult perearsti koostatud raviloo põhjal. Minu jaoks on korraliku saatekirja koostamine paras proovikivi, aga kui koostame paremini saatekirju ja teostame paremini patsiendi jälgimist, siis erialaarstide seas paraneb ka meie maine.