Eestis on väljastatud kuuma ilma hoiatus ning päevane temperatuur tõuseb kuni 31 kraadini. Õues viibides tuleks vältida ülekuumenemist ja päikesepõletust, sest UV-indeks püsib kõrge.
Ilmateenistus väljastas kuuma ilma hoiatuse (2)
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
17. juuli 2018, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistus väljastas eile kuuma ilma hoiatuse: lähipäevil püsib Eestis väga palav ilm, kus maksimumtemperatuurid võivad tõusta 31°C-ni, vaid rannikualadel on paiguti jahedam. Hoovihma võimalus on üksikutes kohtades ning nii ei ole ka sealt suuremat jahutust oodata. Tähelepanu peaks pöörama ka kõrgele UV-indeksile.
Koostöös päästeametiga väljatöötatud soovitused kuuma ilmaga:
- Riietu heledasse, sest hele peegeldab päikesekiirgust paremini.
- Riietu kergelt; samas peaks pea olema kaetud.
- Joo ohtralt vedelikku, soovitatavalt vett ja varu seda enda värskendamiseks.
- Kui võimalik, jahuta end aeg-ajalt vees.
- Sõidukis peaksid aknad olema avatud.
- Palavaga väheneb tavaliselt söögiisu, siiski ära unusta söömist.
- Vanemad ning haiged inimesed, eriti need, kes kannatavad kõrge vererõhu ja südamehäirete all, peaksid vältima liigset koormust ja pikalt päikese käes viibimist.
- Arvesta, et palavuse ajal on tegemist ka suurenenud metsa-, maastiku ja üldise tuleohuga.
Kuuma ilma hoiatuse väljastamiseks peab termomeetrinäit kerkima 30 kraadini vähemalt kolmandikul Eesti territooriumist. Palavust on oluline hinnata nii õhutemperatuuri kui õhuniiskuse andmete põhjal, sest kõrge õhuniiskuse korral on palavust raskem taluda.
Eesti soojarekordi ajal oli ka õhuniiskus suhteliselt kõrge ja sellepärast küündis soojaindeks ehk näiv õhutemperatuur peaaegu +40 °C-ni. Ka tuule kiirus on palavuse hindamisel oluline – liikuvama õhu puhul on palavust kergem taluda.
Tõnismäe Südameapteegi juhataja Külli Teder juhib inimeste tähelepanu UV-indeksile ehk ülemaailmsele päikese ultraviolettkiirguse indeksile. «Suvekuumuses tuleb kindlasti jälgida UV-indeksi taset, mis näitab seda, kui kaua võib päikese käes viibida enne, kui see organismile ohtlikuks muutub. Teisisõnu näitab see seda, kui suur on päikesepõletuse risk,» selgitas proviisor. Näiteks küündis UV-indeks viimastel päevadel kuueni, mis annab ohuhinnangu kõrge. UV-indeksi skaala varieerub tasemel 1–10 ning päikesekaitset tuleks kasutada juba hinnangu 3–4 puhul.
UV- indeksit saab jälgida ilmateenistuse kodulehel. UV-indeksi väärtuse kasvades suureneb oht inimese nahale ja silmadele ning kahjustused tekivad kiiremini. UV kiirguse päevadoosid on meie laiuskraadidel suuremad suvel, kevadisest pööripäevast kuni sügisese pööripäevani. UV-indeksi väärtused varieeruvad päeva jooksul, indeks on kõige kõrgem mõne tunni vältel keskpäeval.