/nginx/o/2018/07/17/10880149t1hf1df.jpg)
Päiksekreemi tasub kanda ka pilvise ilmaga, sest pilved blokeerivad vaid veerangi kahjulikust kirgusest ning kõrge faktoriga kreem ei kaitse pikemat aega kui madala numbriga.
Viis päiksekreemi müüti, mille uskumine paneb naha põletuseohtu
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
21. juuli 2018, 17:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesekreemi kasutamine on terve naha jaoks oluline, kuid sellega kaasneb mitmeid segadusse ajavaid müüte. Nahaarstid murravad portaalis Forbes viis levinumat päikesekreemiga kaasnevat müüti.
Päikesekreemi ei pea pilvise ilmaga kasutama
Kui lähed välja, tuleks päiksekreemi peale kanda, olenemata sellest, et ilm on vihmane või pilvine. Pilved ei blokeeri nahale kahjulikku UVA- ja UVB-kiirgust, vaid vähendavad seda vaid 25 protsendi ulatuses. Isegi, kui pilvise ilmaga ei ole palavust tunda, imendub endiselt suurem osa nahavähki tekitavast UVA- ja UVB-kiirgusest läbi naha.
Vees ei ole võimalik päikesepõletust saada
UVB-kiired läbivad ka vett, eriti kui oled madalas vees. Lisaks sellele võib päiksevalgus veelt peegelduda ja suurendada kiirgust veelgi. Sarnaselt ei ole autoaknad toimiv päiksekaitse, sest UVA-kiired pääsevad klaasist läbi. Kasuta terve keha jaoks vähemalt ühe pitsi suurust kreemikogust.
Ülikõrge päiksekaitsefaktoriga kreem kaitseb terve päeva
Kõrge kaitsefaktoriga kreemi kasutamine vaid korra päevas ei ole piisav. Faktori number näitab, kui palju kreem blokeerib UVB kiirgust kahe tunni jooksul. Peale seda langeb kreemi kaitse märgatavalt. Päikese käes viibides, tuleks kanda kreemi iga kahe tunni tagant. Lisaks tuleks tähele panna, et tavaline päikesekreem annab kaitset vaid UVB kiirguse eest. Vali laia spektriga kreem, mis kaitseb ka UVA-kiirguse eest.
Nahavähk tekib vaid kehaosadele, mis saavad pidevalt päikesekiirgust
Kuigi on tõsi, et tõenäolisemalt tekib nahavähk pidevalt päiksekiirgust saavatel kehaosadel, võib see ilmneda ka mujal. Samuti paikades, mida ei oskaks kahtlustada, näiteks jalataldadel ja küünte all. Kuigi päikesekiirgus on üks peamisi nahavähi põhjustajaid, ei ole see ainus faktor. Melanoomi tekkimisel on oma roll on geenidel. Kui märkad varjatud kehaosal kahtlust äratavat plekki, ei tasu sellest mööda vaadata.
Sa ei saa nahavähki, kui kasutad päikesekreemi
Ükski päikesekreem ei paku täielikku kaitset, olenemata kõrgest päiksekaitsefaktorist. Seetõttu on põletusriski vähendamiseks oluline kasutada lisakaitset: päikeseprille, mütsi ja riideid. Lisaks tasub püsida varjus ja vältida päikest päeva kuumimal ajal, kella 10 ja 14 vahel. Väga tundliku nahaga tasuks kasutada füüsilist päikesekreemi, mis sisaldab tsink- ja titaanoksiidi.