Häirenuputeenus aitab ka kallaletungi korral

Politsei on Medi häirenuputeenuse hoolealuseid külastanud seni küll õnneks vaid ühel korral. Türil elaval proual tekkis soovimatu külalisega tüli raha pärast, mille käigus toimus rüselus. Telefoniga helistamine oli sellisel puhul välistatud, ent häirenuppu suutis südikas proua ikka vajutada. Operatiivselt kohale saabunud politseinikud lahendasid olukorra ning edasine oht ja tõsisem kahju hoiti ära.

Häirenupu kasutajad on üldjuhul eakad inimesed, kellel tervis vahel alt võib vedada. Sellistel puhkudel pole neil iseseisev hakkamasaamine alati võimalik. Paljud eakad kuuluvad riskirühma, kellel on erinevad tervisehäired nagu näiteks tasakaaluhäired, kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonna haigused, suhkruhaigus, astmahood, insuldi- ja infarktioht.

«Eriti liikumispuudega inimesele on häirenupp asendamatu abivahend. Tean ka noori ratastoolis inimesi, kes on vajanud kodus päise päeva ajal tualetis käies kõrvalist abi, sest ei saa lihtsalt ratastooli tagasi. Mobiil on küll mõne meetri kaugusel, aga nuta või naera, selleni ju ei liigu. Igal juhul on häirenupp kindlam ja meeldivam lahendus kui abituna tundide viisi abi oodata. Kui keegi üldse on niipea tulemas,» rääkis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke.

Häirenupu tööpõhimõte on väga lihtne. Inimesel endal ei pea selleks ühtegi sidevahendit olemagi. Koju paigaldatakse spetsiaalne telefoniseade ja käel või kaelas kannab inimene veekindlat ning mugavat häirenuppu. Kui nupuomanikul kodus või selle lähiümbruses õnnetus juhtub, millest enimlevinud on kukkumised, ja selle tagajärjel vajatakse kõrvalist abi kasvõi uuesti püsti saamiseks, piisab nupu vajutamisest.

Seejärel saab rääkida hoolekandetelefoni käed-vaba süsteemi vahendusel operaatoriga. Ööpäevaringne operaatorkeskus reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja helistab vajadusel hättasattunu usaldusisikutele. Appi saadetakse nupuomaniku sugulane, naaber, sõber või hooldaja - lähedane, keda ta tunneb ja usaldab ning kellel on tavaliselt ka hoolealuse koduukse varuvõti, et igal juhul abi anda saaks.

Vajadusel kutsutakse välja ka kiirabi, päästeamet või politsei. Kiirabi operatiivne väljakutse on päästnud kahel korral Hiiumaa 86-aastase vanaproua elu. Tal ilmnesid operatsioonijärgselt kodus taastudes tüsistused. Telefonini küünitamine oleks tähendanud tema jaoks tõenäoliselt üsna kurvalt lõppenud kannatusi. Häirenupu abil sai ta aga oma olukorrast voodist lahkumata teada anda ning abi kohale paluda.

«Õnnetused juhtuvad eakate ja puuetega inimestega enamasti siis, kui nad on üksinda kodus ja lähedasi pole aitamas. Sageli pole sellisel juhul kedagi tunde või lausa päevi appi tulemas,» sõnas Medi häirenuputeenust osutava ettevõtte juhatuse liige Paavo Ala.

Arenenud sotsiaalvaldkonnaga ühiskondades, näiteks Skandinaavias ja USA-s, on isiklik häirenuputeenus tema sõnul nüüd üle 30 aasta miljoneid inimesi aidanud. Seda võetakse seal kui tavapärast, normaalset hoolekandeteenust. «Nii peaks see olema ja ühel heal päeval ka saab olema Eestis,» avaldas ta lootust. Paraku tuleb aga esialgu vahel veel vaeva näha, et selgitada häirenuputeenuse olulisust.

Sageli on küsimus rahalistes valikutes - missugust teenust kellele ja mis mahus kohalik omavalitsus võimaldada otsustab. Hasartmängumaksu nõukogu toetus on aidanud teenust käivitada Türi, Anija, Vändra, Laeva, Lihula ja teisteski valdades. Põlva Maavalitsus teeb aga sellelgi aastal koostööd haigekassa traumade ennetamise projektiga.

Sarnaselt muu maailmaga on aga Eestiski üha rohkem hoolivaid eraisikuid, kes oma vanematele või vanavanematele häirenupuseadme soetanud. Sellega tagavad nad vanemale vajaliku kindlustunde ja kõigile lähedastele meelerahu.