Kes ja kus on näljased?

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Uudiseid nälgivatest Aafrika lastest ilmub aeg-ajalt ikka meediasse. Need teated jäävad enamasti kaugeks ega puuduta suuremat osa lugejatest-vaatajatest. Hiljuti avaldatud Punase Risti raport annab aga emotsionaalse pildi sellest, kes need näljased on ja mida nad kannatavad.

  • Florence Nakaweesi elab Ugandas ja tal on kuus last. Tal on küll olemas maalapp, kuid seemnete ostmiseks raha ei jagu. Samuti ei teeni ta pere toitmiseks piisavalt naabrite maal töötades. Nii annab naine lastele kõhutäiteks vett. «Tunnen, et mu elul pole mõtet… Sest ma ei suuda toitu hankida, see (vesi – toim.) on kõik, mida ma suudan oma lastele anda, et nad veidikesekski nutmise jätaksid.»
  • Barsan elab Pakistanis Manchari järve ääres. Naine elab koos 20 pereliikmega ja kirjeldab oma igapäeva kui surmaga silmitsi seismist. Saastatuse ja liigse kalapüügi tõttu ei anna veekogu enam piisavalt joogivett ega saaki. «Ellujäämiseks sööme isegi halvaks läinud kala, kuigi tunneme, et sisikond põleb… Kui saaksime kätte linnu, siis sööksime praegu isegi seda.»
  • Madagaskarilt Petrikyst pärit 50-aastane Soarahy on samuti hädas pere toitmisega. Kunagi oli riisisaak hea ja kalapüügist jäi isegi üle. Nüüd on naise sõnul ellujäämine ainus mõte, mis inimeste peades vasardab. Isegi kui ta saab kätte kala, ei saa ta endale lubada seda, et ta sellest eine valmistab. Kala tuleb müüa ja soetada saadud raha eest põhitoitaineid, milleks on riis ja manikokid (süsiaineterikas põõsajuur). Soarahy sõnul ei taha inimesed lihtsalt istuda ja oodata annetusi, kuid alternatiivseid elatusvõimalusi lihtsalt pole ega paista tulevikus.
  • Zambias elaval Agatha Akakandelwal tuleb toita 21 suud, nende sekka kuulub 14 lapselast, kelle vanemad on surnud AIDSi. Naine kasvatab kahel põllul maisi, manikokke ja köögivilju. Lisaks töötab ta teiste põldudel, valmistab müügiks küpsiseid ja õlut. Paljudest töödest hoolimata ei suuda ta toime tulla kogu perekonna toitmisega. «Tunnen end nälja ajal halvasti. Lastest on tõeliselt kahju. Täiskasvanuna võin olla söömata ja minna järgmisel päeval põllule tööle. Aga laste pärast muretsen nälja ajal palju,» rääkis Agatha.

Raporti järgi elab enamik maailma näljastest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas maakohtades, kus on elatise teenimiseks vaid loetud võimalused. Samas ei pääse ka arenenud riikide elanikud näljast, kuid probleem on seal oluliselt väiksem.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas on raportis näljaste arvuks märgitud 578 miljonit, kõrge sissetulekuga riikides on see arv 19 miljonit. Kokku kannatab tühja kõhtu maailmas üle 900 miljoni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles