Punase Risti hiljutisest raportist selgub, et kõrgema sissetulekuga riikides kannatab nälga 19 miljonit inimest. Kui suur võib selles numbris olla Eesti osa, ei saa öelda, sest taolist statistikat pole.
Eestis tühja kõhtu kannatavate inimeste kohta statistikat pole
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
23. september 2011, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi kommentaari järgi on Eesti puhul näljast rääkimine üldse eksitav. Õigem sõna on alatoitumus ning seegi tähendab arengumaades ja arenenud riikides hoopis erinevaid asju.
«Enamasti mõistetakse alatoitumise all olukorda, kus inimestel puudub toit, mida süüa, mis toob omakorda kaasa ebapiisava energia saamise ning raskematel juhtudel surma. Sellist alatoitumust esineb peamiselt arengumaades,» selgitas instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson.
Arenenud maades tähistab alatoitumus aga seda, et inimene saab küll süüa ja elus püsimiseks piisavalt energiat, kuid toit on ühekülgne. «Selline toitumine ei too endaga kohe kaasa surma, kuid jätab organismile pikemaajalise jälje, nõrgestades organismi vastupanuvõimet erinevatele haigustele, nagu külmetushaigused või suurendades erinevate haiguste, näiteks osteoporoosi riski,» teadis Jakobson.
Eestis alatoitumuse all kannatavate inimeste kohta Tervise Arengu Instituudil statistikat pole. Küll on olemas andmed alakaaluliste inimeste kohta. Siingi rõhutas instituudi esindaja, et alatoitumus ja alakaal ei ole sünonüümid – alakaal võib tuleneda ka mitmetest muudest teguritest kui vaid toidu puudus.
Siiski olgu siinkohal ära toodud mullused andmed alakaaluliste hulga kohta: alakaalulisi oli täiskasvanud naiste seas 4,7 protsenti ja meeste seas 1,3 protsenti. Enim oli alakaalulisi nooremate seas ehk 16-24-aastaste (14 protsenti) ja 25-34-aastaste (kaheksa protsenti) seas.
Alakaalulisust laste seas on uurinud Haigekassa. Nende iga-aastaste aruannete alusel võib öelda, et alakaaluliste õpilaste hulk on püsinud stabiilselt paari-kolme protsendi juures.