Kas näksid näljast või tunnete möllust: kuidas emotsionaalset söömist ära tunda?

Emotsionaalsest näljast annab märku see, kui peas on kindel toit/jook, mida tahaks ka siis, kui kõht on täis.

FOTO: LightField Studios / PantherMedia / LightField Studios

Toit ja emotsioonid käivad käsikäes. Isegi kui tarbime sööki ainult möödaminnes nn kütusena tormakal tööpäeval, võib osal juhtudel olla tegemist mitte füüsilise, vaid emotsionaalse nälja kustutamisega.

Kui uurida aga emotsionaalset söömist selgitavaid teooriaid, leiame tihti, et seda käsitletakse pigem kui miskit, mida me ise ei kontrolli ja mis meie tervist mõjutama kipub, kirjutab tervisenõustaja Marko Miilits ajakirjas Sport. Kellele ei oleks võõras süüa/juua stressirohkel perioodil automaatselt seda, mis rahulikumal ajal pigem peolaualt vastu vaatab?

Märkamata keha signaale ja valides toitu ainult impulsside najal, võime sageli langeda mõne nn päästiku ohvriks, mis paneb käe toidu järele haarama. Olgu selleks reklaamid, seltskond, armastuse vajadus vms, saab neid päästikuid ära tunda ja nendega tegeleda. Märkamatu emotsionaalse söömise saab muuta tundeküllaseks siin ja praegu elu nautivaks kogemuseks.

Kas mul on tegelikult nälg ja mis mind «sööb»?

Emotsionaalse stressisöömise puhul oleks hea oma käitumist jälgida ja märgata, millal käsi toidu järele haarab. Kas pärast pikka tööpäeva lõppu paneb pingelangus maiustama? Vastates küsimustele, kuidas see juhtub ja mida ma tegelikult vajan, võime leida, et sageli kustutame füüsilise nälja asemel hoopis emotsionaalset. Kuidas neil aga vahet teha?

Erista füüsilist ja emotsionaalset nälga

Füüsiline nälg

  • aeglane – tekib järk-järgult
  • paindlik – saab edasi lükata
  • energiavajadus – keha vajab toitaineid
  • neutraalne – mitte pealetükkiv
  • tahan süüa – kõht annab füüsiliselt märku

Emotsionaalne nälg

  • äkki – tekib hoiatamata
  • kohe on vaja – ei saa edasi lükata
  • kindel toit – peas on kindel toit/jook, mida tahaks ka siis, kui kõht on täis
  • süütunne – võib tekkida pärast

Toit on üks kiiremaid allikaid, mis pakub naudingut. Lemmiktoitude kättesaadavuse lihtsus võib teha keeruliseks teadliku valiku langetamise. Tasub märgata signaale, mis ajendavad sööma. Järgnevalt mõni näide. Kas oled mõna neist enda juures täheldanud?

Füüsilised päästikud võivad olla: janu; väsimus; süljeeritus; vajadus närida, limpsida, imeda, krõmpsutada; valu; hormonaalsed tsüklid; haigused ja ravimid.

Keskkondlikud isu vallandajad on näiteks: toiduajad; toit on nähtaval; reklaam; sotsiaalsed sündmused (kino, peod, kohtumised); telefoniga rääkides; «kohustuslik» söömine; portsjoni suurus.

Emotsionaalsete hulgas on: mõnutunne; tasu, preemia; armastus; igavus; stress, mure ja pinge; üksildus; kurbus; viha; vältimine; dieedi vaimsus; rahulolematus kehaga.

Vali välja 1–3 peamist mõjutavat vallandajat ja proovi nendega tegelema hakata, sõnas Miilits. Lisaks soovitas ta võtta hingetõmbepaus ja teha midagi muud. Automaatpilooti söögivalikute tegemisel aitab maha võtta teadlikult võetud paus. Enne järgmist söömasööstu tuleks tähelepanu viia toidult kõrvale ja seda saab edukalt teha mitmete nippide abil.

Loe lugu edasi ajakirjast Sport, kust leiad ka nipid, mida emotsionaalse söömise puhul rakendada.