Kuidas märgata maksavähi varaseid sümptomeid?

Maksavähi riskiteguriteks on B- ja C-hepatiit ehk viiruslik maksapõletik ning maksatsirroos, viirusliku põletiku või alkoholi liigtarvitamise tagajärjel tekkinud maksahaigus. Portaal Men´s Health kirjutab, et suurema riski all haigestuda on mehed ning haigus võib kulgeda ka ilma igasuguste sümptomiteta.

Maksavähile võivad siiski viidata parema roidekaare all kombeldav tihke moodustis, raskustunne või valu paremal ülakõhus, valu parema abaluu piirkonnas, isutus, seletamatu kaalulangus, naha või silmade kollasus. Selliste haigustunnuste korral tuleb kohe konsulteerida perearstiga, kes suunab patsiendi kontrollile onkoloogi juurde. 

Kaotad ootamatult kaalu

Maksavähiga võib kaasneda äkiline ja seletamatu kaalulangus. Kaalulangus ja isu kadumine on tüüpiline paljudele haigustele, sealhulgas viirustele ja vähkkasvajatele. Teine ohumärk on see, kui kõht saab väga kiiresti täis, olenemata sellest, et söödud on väga vähe.

Silmad või nahk lähevad kollaseks

Kolletumine tekib siis, kui vereringesse satub liiga palju sappi ning see muudabki silmad ja naha kollaseks. Terve maks töötleb sappi nii, et see ei kuhju veres. Vähist kahjustatud maks ei tööta aga enam korralikult ning sapi üleküllus võib ilmneda silmamunade ja naha kollases värvis.

Puhitus ja kõhuvalu, eriti kõhu paremas ülemises osas

Kasvajad võivad blokeerida verevoolu soolestikust maksa, mis viib kõrgenenud vererõhuni ja võib suruda vedelikku veenidest kõhtu. Kogunedes võib see vedelik tekitada kõhuvalu, paistetust ja puhitust.  

Parim moodus haigusriski vähendamiseks on tervislikus kaalus püsimine ja alkoholitarbimise piiramine, teatab Ameerika Vähiliit. Rohkem kui kolmandik maksavähi juhtumitest seostuvad diabeedi ja ülekaalulisusega ning veerand haigestumistest on tingitud alkoholi kuritarvitamisest.