Eesti Perearstide Seltsi esinaine Ruth Kalda ütles perearstide sügiskonverentsi avades, et keegi ei tea kedagi, kes julgeks öelda, et ta on täiesti terve.
Ruth Kalda: keegi ei julge ennast terveks tunnistada
30. september 2011, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalda sõnu ei osata tervist väga hästi sõnastada, tavaliselt öeldakse, et mul pole midagi viga. «Inimesed ei julge öleda, et nad on terved ja keegi ei tunne kedagi, kes oleks täiesti terve. Isegi 20-aastased tudengid ei söanda ennast terveks tunnistada,» lausus Tartu Ülikooli perearsti õppetooli juhatav Kalda.
Ta lisas, et haigus ei tähenda tingimata seda, et inimene ei tunne ennast tervena. Kui tunneme ennast halvasti, ei tähenda see alati haigust. Ka füüsilise puudega inimene võib ennast tervena tunda ja tegelikult ta ongi seda. Ka haige inimene võib ennast vahel tervena tunda. Näiteks võib vähihaige ennast pikka aega tervena tunda.
Inimene on terve, kui ta on võimeline nautima oma elu ja hobisid, teab oma ressursse ja kasutab neid. Iisraeli arst Antonovski on öelnud, et haigust ja tervist ei tohiks vastandada. See on protsess, mida võivad mõjutada ühes või teises suunas erinevad tegurid.
Mis põhjustab haigust ja miks ühed inimesed on tervemad kui teised, kui elame samas keskkonnas? Antonovski uuris koonduslaagris olnud inimesi sellest aspektist. Ta leidis, et oluline on sisemine kindlustunne, et tulen muutustega toime.
Tervist saab professor Atko Viru sõnul arendada, edendada, juurde luua ja säilitada., aga ka halvendada, vähendada ja nõrgestada. Tema pidas olulisimaks mõjuriks liikumist, rääkis Kalda.
Positiivne suhtumine viitab tavaliselt ka heale terviseseisundile. Kes on oma olemuselt positiivsed, need tuleva häiretega paremini toime, sest on valmis ka ise panustama ja nad kontrollivad oma tervist. Näiteks inimesed, kes selgitavad oma südameatakki geneetilise taustaga, on allaandlikumad.
Suhtlemine arsti ja patsiendi vahel on väga olulise tähtsusega. Olles vestluses aktiivne partner, saab tohter muuta inimese lugu nii, et sel on terapeutiline tähtsus. Perearst saab aidata patsiendil tema suhtumist muuta.