Andra Siibak: nutiseade lapsehoidjaks ei sobi, kuigi ta seda rolli hästi täidab

Kadri Tammepuu
, Eesti Patsientide Liidu tegevjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimus pole niivõrd selles, millises vanuses laps peaks olema, vaid milleks ta seadet kasutab.
Küsimus pole niivõrd selles, millises vanuses laps peaks olema, vaid milleks ta seadet kasutab. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Nutiseade lapsehoidjaks ei sobi, kuigi ta seda rolli hästi täidab – laps istub ühe koha peal, on rõõmus ning ei sega vanemaid, rääkis Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Ameerika lastearstid soovitavad, et vilkuvad ekraanid, sealhulgas televiisorid, võiksid kuuluda mudilaste ellu mitte enne pooleteiseaastaseks saamist, kuid pole kindlat retsepti, millal on paras aeg nutiseade lapsele pihku pista. «Küsimus pole niivõrd selles, millises vanuses laps peaks olema, vaid milleks ta seadet kasutab,» tõdes Siibak.

Mudilaste huvi digimaailma vastu sõltub paljuski ema-isa eeskujust. «Uuringud näitavad, et mida rohkem lapsevanemad ise kasutavad nutivahendeid, seda atraktiivsemad tunduvad ekraanid ka väikelastele,» lausus professor. Viimasel ajal räägitakse Siibaku sõnul vähem käskude ja keeldude tähtsusest, palju olulisem on mudilase aktiivne juhendamine - mida digivahendiga teha saab ning mis ekraanil parajasti toimub. Sageli on hoopis vanemad õed-vennad pesamunale aknaks digimaailma.  

Viimases uuringus, kus küsitleti neljasadat kuni kolmeaastase lapse vanemat, selgus et pooled vastanutest on andnud oma lapsele erinevaid nutiseadmeid kasutada. «Seda tehes loodeti, et seade lõbustab ja harib last, kes õpib niimoodi uusi numbreid, sõnu ja laulukesi,» kirjeldas Andra Siibak.

Kõige pisematele meeldib vaadata rohkem multikaid ja lastelaulude muusikavideosid. Eemal elavate pereliikmete või vanavanematega suhtlemisel eelistatakse videokanalit. «Telefonis rääkimine ei ole väiksemate jaoks nii põnev, sest nad ei oska end veel hästi verbaalselt väljendada ega adu ka vestluspartnerit teisel pool toru. Videovõimalus on mõlemale poolele võrdselt nauditav ja aitab põlvkondade vahelist sidet hoida,» võttis Siibak kokku.

Andra sõnul ta enda kaksikutest lapsed pea enam üldse nutiseadmetes ei tegutse. «Pooleteise aasta vanuselt tundus neile minu mobiiltelefon kõige vahvam asi, mida enda kätte saada,» naeris ta ning jätkas: «Kuid nüüd on tulnud uued tegemised. Me loeme koos raamatuid, mängime mänge, värvime ja joonistame.» Teistele vanematele soovitab ta olla aktiivne osaline laste nutimaailma tegemistes ja võtta selleks aega. Nii püsib lapse ja vanema vaheline suhe tugev.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles