Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), meie sotsiaalministeeriumi ja haigekassa ühistööna valminud ülevaatest selgub, et rahaliste ressursside kasutamine Eesti tervishoius on viimase pooleteise aastaga paranenud, kuid on ka puudujääke.
Analüüs: tervishoiu rahastamisel on nii head kui halba
4. oktoober 2011, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüüs toob välja, et eelmisest taoliselt ülevaatest möödunud pooleteise aastaga on rahaliste vahendite kasutamine meie tervishoius paranenud.
Näiteks on rohkem hakatud välja kirjutama toimeaine põhiseid ravimeid ning tõstetud genereeriliste ravimite mainet nii avalikkuse kui meedikute silmis.
Positiivsena märgiti veel perearsti kui koordinaatori rolli krooniliste haigete ravimisel ja päevaravi arendamist.
Negatiivsena toodi välja vahepealsete kärbete tõttu pikenenud ravijärjekordi, kaotatud hambaravihüvitist, vähendatud haigushüvitise määrasid, samuti seda, et ei ole tõstetud 50 protsendi soodustusega retseptiravimite hüvitamise ülempiiri.