WHO esindaja Sarah Thomson ütles täna koostöös Eesti sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga valminud tervishoiu rahastamist käsitlevat analüüsi esitledes, et üldiselt toimib süsteem hästi, aga muret teeb selle jätkusuutlikkus olukorras, kus Euroopa abi peagi lõpeb.
«Kui seni on avaliku sektori kulutuste vähenemist suures osas korvatud Euroopa Liidu vahenditega, siis on tegu lühiajalise meetmega. Tekib küsimus, kuidas saate hakkama siis, kui praegune Euroopa Liidu rahastamisvoor 2013. aastal lõpeb,» rääkis Thomson.
Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks tema sõnul laiendada tulubaasi ja kulusid paremini hallata.
«Tuleks mõelda riigi sissemaksetele pensionäride eest ja sotsiaalmaksu laiendamisele palgalt kõigile inimeste sissetulekutele. Praegu pole valitsus selles osas midagi ette võtnud,» lausus WHO ametnik.
Palgakärbete tõttu on meil ravijärjekorrad pikenenud majanduskriisi ajal kaks korda. Thomsoni sõnul on haigekassa keerulisel ajal hallanud vähenenud rahalisi vahendeid siiski üsna hästi ja taganud ravijärjekordade läbipaistvuse.
Tema sõnul poleks õige sotsiaalmaksule ülempiiri seada, nagu on siinsetes ettevõtlusringkondades arutatud. Samas tuleks riigi panus ravikindlustusse siduda inimese enda panusega ehk tema teenitud sissetulekuga.
«Ei tohiks seada piire neile, kes suudavad ise enda eest maksta ja vabastada sellest kohustusest need, kes seda ei suuda,» sõnas WHO esindaja. Ta lisas, et tähtis on finantskindlustunne, et inimesed ei satuks olukorda, kus nad ei saa enam ravi eest maksta.
Koopiaravimite ostuks tuleks tema sõnul rahva seas senisest veel rohkem selgitustööd teha. Paljud riigid on edukalt kokku leppinud ravimitootjatega hindade langetamises.
Positiivsena mainis Thomson digiretsepti käivitamist, vähiennetust ning Tervise Arengu Intsituudi ja sotsiaalministeeriumi tegevust tervisliku toitumise propageerimisel ja alkoholivastases võitluses. Ka meie haiglad on maksumaksjate arvu vähenemise olukorras üsna hästi hakkama saanud, tõdes ta.