Eesti astus vähiravis olulise sammu edasi

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keemiaravi.
Keemiaravi. Foto: Raigo Pajula

Eile viisid arstid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses Eestis esimest korda läbi kõhuõõne-sisese hüpertermilise keemiaravi (HIPEC) protseduuri. Seda meetodit kasutatakse mitmete kõhuõõnes levinud ja tavapärasele keemiaravile halvasti alluvate vähkkasvajate ravis.

Tegemist on protseduuriga, mida tehakse paljudes suurtes vähikeskustes üle maailma. Eesti esimese HIPEC protseduuri patsiendiks oli 57-aastane naine ning ravimeeskonda juhtis doktor Tiit Suuroja. Ettevalmistus protseduuriks kestis kaks aastat.

Projektimeeskonna liige, üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja doktor Jüri Terase sõnul tehakse HIPEC protseduuri operatsiooni ajal.

«Põhjaliku kirurgilise kasvajakollete eemaldamise järgselt viiakse spetsiaalse aparatuuri abil operatsioonipiirkonda täpselt doseeritud koguses ja temperatuuril lahuses ravim või ravimite kombinatsioon,» kirjeldas Teras.

«See võimaldab tavalisest kõrgemate keemiaravimite dooside kasutamist ning on kombineeritud hüpertermiaga. Tagamaks ravimi ühtlast jaotust operatsioonipiirkonnas teostatakse poolest kuni pooleteise tunnini kestev kõhusisene lahuse ringlemise protseduur, mille kohta võib piltlikult öelda, et aparaat pritsib soojendatud keemiaravimit patsiendi metastaatilisse piirkonda. Sellega saavutatakse vähi jääkrakkude täielik hävinemine ja enamasti suurepärased vähiravi tulemused,» jätkas tohter.

Varem said patsiendid abi välismaalt

Arstide hinnangul vajab Põhja-Eestis sellist protseduuri kuni paarkümmend patsienti aastas. Senini on protseduuri vajanud patsiendid pidanud pöörduma teiste riikide vähikeskustesse. «Tegemist on suure sammuga edasi vähktõve ravitulemuste parendamisel,» märkis Teras.

Kõige levinumad keemiaravi protseduurid on suukaudne või veenisisene keemiaravi, millega takistatakse vähirakkude paljunemist ja edasist kasvu. Kõhuõõne-siseselt ehk kõhukelmele levinud kasvajaid iseloomustab aga sageli halb alluvus tavapärasele keemiaravile.

«Probleemiks võib kujuneda see, et nii veeni kui ka suu kaudu keemiaravimi manustamisel ei pruugi ravim kõhukelme metastaasideni nii hästi jõuda kui see on võimalik lokaalselt ehk otse manustades,» ütles samuti projekti meeskonda kuulunud onkoloog-vanemarst Anneli Elme.

Doktor Elme lisas veel, et viimaste aastate uuringutulemuste põhjal pikendab HIPEC ravi haigete keskmist elulemust ligikaudu kaks-kolm korda võrreldes tavaraviga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles