Septembri lõpus toimus Eestis esmakordselt inimeseõpetuse olümpiaad ja kuigi lõplikud tulemused selgivad alles järgmisel nädalal, peavad asjaosalised seda igati õnnestunuks.
Eesti õpilased võtsid esmakordselt mõõtu inimeseõpetuses
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
7. oktoober 2011, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimeseõpetuse olümpiaadi idee on olnud õhus juba mitu aastat ja on äärmiselt oluline, et lõpuks see teoks sai. Lisaks mitmete õpetajate panusele olid suureks abiks Tervise Arengu Instituudi töötajad eesotsas Tiia Perteli ja Siiv Hanseniga. Samuti oli oluliseks toetus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt, kes olümpiaadi korraldamist rahastas,» rääkis olümpiaadi korraldanud Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse esinaine Margit Kagadze.
Ühingu hinnangul peaks inimeseõpetuse olümpiaad olema sama oluline kui kõik teised aineolümpiaadid. Seda eriti olukorras, kus inimeseõpetus on juba 1996. aastast riiklikus õppekavas eraldi õppeaine kõikides kooliastmetes.
Olümpiaadil tuli õpilastel oma teadmised proovile panna näiteks tervisliku toitumise, esmaabi, kehalise aktiivsuse, murdeea muutuste ja probleemide eduka lahendamise alal.
Tamme Gümnaasiumi õpetaja ja olümpiaadi ülesannete üks koostajatest Merit Luik märkis, et väga kerged ei paistnud ülesanded õpilaste jaoks olevat.
«Tundus, et oli põnev, parasjagu väljakutseid pakkuv. Samuti oli tore just grupitöö voor, kus suurem osa noori õhinaga koostööd tegid. Lõppmulje kujuneb muidugi pärast tulemuste teada saamist,» sõnas ta.