/nginx/o/2018/07/27/11043191t1h7628.jpg)
Koolitaja Ingvar Villido usub, et inimestel puudub juurdepääs infole, kuidas emotsioonide tekitatud probleeme ise lahendada, kuid leiab, et piisava pingutusega saab sellega igaüks ise hakkama.
Ingvar Villido: imet saab igaüks endale ainult ise teha
/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
27. juuli 2018, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõikide kannatuste ja rõõmude allikaks on see, mida inimene tunneb. Sellest sõltub, mida ta teeb või ei tee. Näiteks depressiivseks tegevate emotsioonide puhul saab inimene aru, et midagi on valesti, kui tal pole enam aktiivsust, millega elada ja nii satub ta lõksu,» rääkis praktilise teadlikkuse õpetaja Ingvar Villido tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Emotsioonil aga puudub arukus. «Olen vahel küsinud inimestelt, kes tulevad kursustele, et küsi emotsiooni käest, palju on üks pluss üks ja ära lase mõistusel vastata. Tavaliselt leiab siis inimene ise ka, et emotsioon eriti arukas ei ole,» tõi saatekülaline näite.
Emotsiooniga kaasaskäivate mõtte- ja käitumismallide ilmumine on nii kiire, et ei panda tähelegi, kui see komplekt iseenesest ülesse kerkib. See on ka põhjus, miks koolitarkus ununeb või tohtri käest saadud soovitused mööda külgi maha jooksevad. «Arsti juurde minnes ollakse hirmul, mis halvab ja nii on arusaamise võime piiratud,» lausus Ingvar Villido. Ekslikult arvatakse, et emotsioon tekib sellest, kuidas arst infot edastab, kuid tegelikult on need reaktsioonid inimeses juba enne olemas. Paljud reageerivad oma elus 95 protsenti ajast automaatselt.
Kroonilised sisseõpitud reaktsioonid, mida võib nimetada ka iseloomuks, koormavad keha aja jooksul ära ja mingisugune muutus peab lõpuks toimuma – nii jäädakse haigeks. Tervenemiseks tuleb muuta psühhika osa ja füüsis muutub seejärel iseenesest. Mina õpetan, kuidas vabaneda neist kroonilistest emotsioonidest, mida enam ei vajata. «Nii on lahti saadud paljudest haigustest, ka depressioonist – see on nagu ime ja seda imet saab igaüks enda jaoks ainult ise teha. Mina seda teha ei saa,» võttis Villido kokku.
Taipamine ja tahe on protsessis samuti olulised. «Küsimusele «Kas sind püütakse tihti muuta?», saan inimestelt enamasti vastuseks: «ja-jaa, iga päev, kõik muudkui pressivad peale»,» rääkis Ingvar Villido. Uurides edasi, tunnistatakse tavaliselt, et teiste soovil ennast ei muudeta, vaid ikka alles siis, kui vajadus endale kohale jõuab. Õigeid võtteid teades ja süvenedes saadakse aru, mis elus toimub, mida on võimalik teha ja mida mitte.
Ingvar Villido on kriya jooga õpetaja, Lilleorus asuva kriya jooga keskuse asutaja ja nõukoja liige.