Eesti emad hakkavad beebile liiga vara lisatoitu pakkuma (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imetamine aitab luua ema ja lapse vahel sidet.
Imetamine aitab luua ema ja lapse vahel sidet. Foto: Panther Media / Scanpix / Mitar Gavric

Maailmas ja muuhulgas Eestiski levib trend rinnaga toitmine üsna vara katki jätta ja lisatoidule üle minna, kuigi beebi võiks rinnapiimatoidul olla võimalikult kaua. 

Augusti esimene nädal on kuulutatud üleilmseks rinnaga toitmise nädalaks. Rinnaga toitmine on elu alus – nii kõlab seekordne imetamisnädala loosung, mis juhib tähelepanu sellele, et imetamine on nii lastele kui ka emadele elukestva hea tervise allikas.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab last ainult rinnapiimaga toita kuni kuuenda elukuuni ning seejärel jätkata imetamist samamoodi, tutvustades järkjärgult lapsele uusi maitseid eakohaste tahkete toitude pakkumisega. Seejuures julgustab WHO emasid jätkama imetamist lapse 2.-3. eluaastani.

«Lapse sündides teda rinnaga toitma hakata on üle maailma populaarne otsus, kuid kuue kuu vanuselt on ainult rinnapiimatoidul veel vaid 40 protsenti maailma lastest,» märkis Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) imetamisnõustamise juht Marge Põldma.

Ta tõi välja, et Eestis saab esimesel elunädalal rinnapiima alla 90 protsendi vastsündinutest, kuue kuu vanustest lastest saab veel osaliselt rinnapiima umbes 70 protsenti, kuid ainult rinnapiimaga toidetud laste osakaal on tunduvalt väiksem. Seega alustatakse Eestis liialt varakult lisasöökide ja -jookide pakkumist imikutele.

«Imetamine on imiku toitmiseks parim viis, sest rinnapiim on ideaalse koostisega, katmaks imiku toitainelisi ja immunoloogilisi vajadusi. Imetamine on loomulik ja optimaalne viis imikut toita, tugevdades ka ema ja lapse omavahelist sidet,» tõi Põldma välja.

Lisaks tõstis ämmaemand esile, et imetamine on imiku toitmiseks odavaim viis, sest see ei aseta pere eelarvele suurt survet. Imetamine on keskkonnasõbralik, kuna sellega ei kaasne pakendiprügi ning puudub vajadus üleval pidada osoonikihti ning põhjavett saastavaid suurfarme.

«Emade enesekindlust ja soovi rinnaga toita ohustab palju tegureid, sealhulgas perekonna toe nappus, puudulik nõustamisteenuse kättesaadavus ja imiku segutoitude varjatud reklaam. Kui targalt toimida, on võimalik neist imetamise karidest edukalt mööduda,» julgustas ämmaemand.

Ta rääkis, et ainult kaks protsenti naisi ei ole võimelised oma lapsi rinnaga toitma, kuid paraku arvab hetkel sedasi tunduvalt suurem hulk noori emasid. Seetõttu on oluline tõsta üldist imetamisalast teadlikkust, kuid eelkõige lapsesaamiseas noorte perede seas, sõnas Põldma. Imetavatele emadele pakutakse rinnaga toitmise toetamiseks näiteks nõustamisteenust.

Rinnaga toitmise nädala tähistamiseks on ITKs traditsioon kutsuda lapseootel peresid terve augusti jooksul tasuta kuulama nii eesti- kui ka venekeelseid imetamise loenguid. Lisaks toimub 1. augustil esmakordselt tasuta imetamise vestlusring, kus last ootavad ja imetavad emad saavad vabas vormis jagada imetamisega seotud lugusid ja mõtteid ning konsulteerida imetamise nõustajaga.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles