Ekspert: seagripiviirus pole kuhugi kadunud

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

FOTO: Liis Treimann

Kaks hooaega tagasi gripipandeemia tekitanud H1N1 gripiviirus ehk seagripp ringleb inimeste seas tänaseni ning saab ilmselt üheks peamiseks haigestumise põhjuseks ka sel gripihooajal.

Kogu Euroopas on sel hooajal laboratoorselt kinnitatud kolm gripijuhtu ning kahel juhul neist oli haigestumise põhjustajaks just seesama H1N1 viirus. «Me teame varasemate aastate ja aastakümnete pandeemiatest, et see viirus, mis põhjustab epideemiaid ja pandeemiaid, jääb veel aastateks ringlema elanikkonna hulka,» kommenteeris terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Nii oli ka Eestis eelmisel gripihooajal üheks peamiseks ringlevaks gripiviiruseks just seesama H1N1. «See pandeemiline gripiviirus kaotas oma epideemilised või pandeemilised omadused eelmisel hooajal. Enam ta nii kurjalt ei käitunud,» selgitas spetsialist asjaolu, miks eelmisel talvel grippi haigestumine võrreldes pandeemiahooajaga siiski oluliselt tagasihoidlikum oli.

Viimane seagripijuht Eestis sai laboratoorse kinnituse selle aasta maikuus.

Ka alanud gripihooajal ei kao seagripp kuskile, ennustas Kutsar. «Arvestades seda, et Euroopas seesama H1N1 gripiviirus ringleb, siis võib arvata, et ta jääb ka meil Eestis ringlema. Suure tõenäosusega jääb meil ringlema ka B-grpipi viirus, sest ta oli üks domineerivaid viirusi möödunud hooajal. Ja kindlasti jääb meil ringlema veel H3N2 gripiviirus,» rääkis ta.