Põhjus, miks võib sulanud jäätise uuesti külmutamine ohtlikuks osutuda

Pealtnäha süütul jäätiselgi on potentsiaal inimene haigeks teha, kirjutab Conversation. Näiteks 2015. aastal sattus USAs Kansases viis inimest haiglasse ja kolm suri, sest nende söödud jäätis oli saastunud listeeriabakteriga. Sellised juhtumid on siiski haruldased ning ei toimu enamasti tarbijate süül. Toidutootjad järgivad suure hoolikusega toiduohutuse etiketti, kuid ka parimatel võib vahel ette tulla toiduainete saastumist ning seetõttu peab tooted müügilt eemaldama ning tarbijaid hoiatama. Viimastel tasub siis toiduohutuse huvides potentsiaalseid saastunud tooteid mitte süüa. Mis puutub jäätisesse, siis selle valmistamisel on olemas ka mõningane risk kolibakteriga nakatumiseks.

Jäätis võib endast ohtu kujutada ka siis, kui inimene on selle võtnud oma sügavkülmikust välja ning jätnud veidikeseks sulama, et hiljem nautida mõnusalt pehmeks ja kreemjaks muutunud maiust. Terviserisk võib tekkida siis, kui selline jäätis sügavkülmikusse tagasi pannakse. Kuna jäätis sulab toatemperatuuril üsna ruttu, loob selle koorene ja suhkrune koostis ideaalse kasvulava listeeriabakteritele, aga ka teistele mikroorganismidele. Listeeriabakter jääb nimelt ellu ka külmkapi temperatuuril, mistõttu kapist jäätist uuesti välja võttes võib see endiselt seal elutseda. 

Sulava jäätise hoidmine köögikapil võib olla riskantne, sest köögipinnad võivad teadupärast olla räpasemad kui arvata oskad ning silmaga näed. Kui näiteks köögis olnud liha ja juurvilju köögis kuumutad, siis võimalikud bakterid selles hävivad, jäätise puhul aga sama ju ei juhtu. Seega mõistlikum on võtta kapist jäätis, panna kaussi paras ports ning seejärel külm maius kohe uuesti sügavkülma panna.