Üle-euroopalisest töötingimuste uuringust selgus, et 43,5 protsenti Eesti töötajaist leiab, et töö tegemine mõjub nende tervisele negatiivselt. Euroopa Liidus keskmiselt leiab sama vaid veerand töötajaist.
Pea poole töötajate arvates mõjutab töö nende tervist negatiivselt
25. oktoober 2011, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötervishoiupäeva konverentsil uuringu tulemusi esitlenud sotsiaalministeeriumi EU-OSHA koordinatsioonikeskuse juht Tiit Kaadu sõnul arvatakse Eestis siiski ka võrdlemisi palju, et töö mõjub tervisele positiivselt – nii leidis 15 protsenti vastanuist. 41 protsenti töötajaist leidis, et töö ei mõjuta nende tervist kuidagi.
Küsimusele, kas töö tegemine on risk tervisele ja ohutusele, vastas jaatavalt 38,5 protsenti Eesti inimestest. Võrreldes Euroopa keskmisega (24 protsenti) on see spetsialisti hinnangul küllaltki halb tulemus.
Kaadu möönis, et ebamugav, väsitav ja valulik tööasend on probleem terves Euroopas. Eestis on selliseid töötajaid, kes ebasobiva asendiga hädas, veidi üle kolmandiku – 35 protsenti, Euroopas keskmiselt jääb selliste töötajate arv pisut alla kolmandiku – 30,7 protsenti.
Liialt palju valju müra
Ühe problemaatilisema aspektina Eesti töötajate jaoks tõi spetsialist välja asjaolu, et võrreldes muu Euroopaga puutuvad eestimaalased tööl liialt palju kokku tugeva müraga. Müra peab taluma 38 protsenti Eesti töötajaist, mis on Euroopa üks halvemaid tulemusi. Euroopa Liidu keskmine sama näitaja on 29 protsenti. Kaadu sõnul on siiski hea, et võrreldes varasemaga on nihe toimunud vähenemise suunas.
Võrreldes 2000. aastaga on töötajate kokkupuude tubakasuitsuga oluliselt vähenenud – kui toona pidid suitsu sisse hingama 27 protsenti Eesti töötajaist, siis 2010. aastal oli sama näitaja pea poole väiksem – 13 protsenti. Kaadu sõnul on olukord paranenud suuresti tänu tubakaseaduse muutmisele.
Rasked kandamid
Raskeid kandameid peab töö ajal teisaldama pool meestöötajaist ning kolmandik naistöötajaist. Kaadu sõnul pole raske kandam seostatud konkreetse numbriga, vaid raskeks loetakse kandamit, mida inimene ise raskena tunnetab.
Spetsialist möönis, et raskete kandamite teisaldamine ei ole kiita tulemus (41 protsenti kõigist töötajaist) ning kõige hullem on see, et selliste töötajate osakaal on Eestis suurenenud. Euroopa Liidus peab vähemalt veerandi tööajast rasket kandamit teisaldama keskmiselt kolmandik inimestest.
Teisi inimesi on sunnitud tõstma ja liigutama üheksa protsenti naistest ja vaid neli protsenti meestest. Ebamugav ja väsitav tööasend on nii meestele kui naistele sama suur mure – meestest peab ebamugavas asendis tööd tegema 48 ja naistest 45 protsenti.
Töötingimustega pigem rahul
Kaadu sõnul on Eestis nende töötajate osakaal, kes on oma töötingimustega rahul või väga rahul, pidevalt suurenenud ja 2010. aastaks oli see jõudnud 77 protsendini. Mitte väga rahul on 20,5 ja üldse mitte rahul 2,3 protsenti töötajatest.
Töötingimuste uuring viidi läbi 34 Euroopa riigis, Eestis küsitleti 1000 15-aastast ja vanemat Eestis elavat ja töötavat inimest.