Puhas ja särav näonahk ei sõltu vaid toitumisest, lahendus ei pruugi olla ka toidulisandite ja vitamiinide tarvitamine.
Miks ei aita eridieet tülikatest nahaprobleemidest vabaneda?
31. august 2018, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarvita probiootikume, lõpeta liha söömine, väldi gluteeni, proovi kalaõli – need on vaid vähesed näited soovitustest akne ja muude nahaprobleemidega inimestele, kirjutab Healthline. Toitumine võib küll näonaha seisukorda mõjutada, kuid siiski tuleks sellistesse soovitustesse suhtuda skeptiliselt. Näiteks võib suurema osa sellisest promotööst teha hoopis ettevõte, kes soovib salamisi oma toodet reklaamida aknet leevendavana. Samuti tuleb mõista, et iga toode ei tekita igaühele samu tulemusi.
«Inimesed, kes tahavad naha seisukorda parandada, usuvad, et toitumine on asja tuum. Dermatoloogid aga teavad, et see pole alati lahendus,» sõnas dermatoloogiaprofessor dr Rajani Katta. Tema meeskonna uurimuse avaldas hiljuti mainekas Ameerika dermatoloogide akadeemia. Katta sõnul on üks levinumaid müüte see, et toiduallergia ning akne vahel on tugev seos. Tegelikkuses võib allergia küll nahka mõjutada, kuid enamikel allergiatel pole siiski nahaprobleemidega pistmist.
Näiteks gluteeni süüdistatakse tihti nahapõletike tekkes. Paljud ekseemi või psoriaasi all kannatavad inimesed jätavad gluteeni menüüst välja, et naha olukorda parandada. Muutust näevad aga need, kellel oli tõepoolest gluteenitalumatus või ülitundlikkus. Müütide tõttu proovivad paljud teisedki menüüst mitut toiduainegruppi välja jätta ning katsetavad veganlust, Paleo dieeti, detox’it jpm. Dermatoloogid panevad aga südamele, et äärmuslikud dieedid võivad hoopis tekitada vitamiinide ja mineraalainete defitsiidi, mis võib nahale hullemini mõjuda. Nii küünte kui ka juuste kasvu ning naha seisukorda mõjutab mitu olulist vitamiini.
«Vegandieediga on raskem omastada valke ja B12-vitamiini. Valkude puudus nõrgestab nahka ja kudesid, B12-vitamiini defitsiit põhjustab aneemiat ja neuroloogilisi probleeme,» märkis dermatoloog dr Janet Prystowsky. Lisaks võib C-vitamiini nappuse puhul märgata kergesti tekkivaid sinikaid, A- ja D-vitamiini puudusel aga valulikke nahalööbeid. Seega kui sul on mõnest vitamiinist vajaka, avaldub see tõenäoliselt ka naha seisukorras.
Omapäi ei tasu aga ka toidulisandeid sisse sööma hakata. Nende tarbimiseks pead olema kindel, et sul on just selle ühendi defitsiit. «Ei saa riiulilt lihtsalt võtta mingit toidulisandit ning eeldada, et see minu puhul töötab. Selleks, et toidulisand oma tööd teeks, peab valima õige lisandi ning selle doosi konkreetse inimese jaoks,» nentis dr Katta oma uurimuses.
Toitumise ja nahaprobleemide vahel seose leidmiseks tuleb küll veel uurimustööd teha, kuid kuldreegel on see, et mitmekülgne toitumine toetab üldist tervist ning on kasuks ka nahale. «Üheski toidus ei leidu absoluutselt kõiki vitamiine ja mineraalaineid, seega rusikareegel on süüa eri värvides erinevaid toite. Tasakaalustatud toitumine sisaldab piisavas koguses valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid,» soovitas dr Prystokowsky. Vähendada tasub töödeldud toitude osakaalu ning suurendada puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ja lahjema liha söömist. Kui on soov kaaluda eridieete, tuleb konsulteerida nii pere- kui ka nahaarstiga.