Õppejõud paneb südamele: tervislikku päevitamist pole olemas

Tänavune suvi on olnud väga päikseline ning inimesed on nautinud sooja ilma nii koduaias, tööpostil kui ka rannas. D-vitamiin tulebki kätte saada, kuid pruuniks päevitamine ei peaks olema eesmärk omaette.

«Kurb on vaadata, kui inimesed lähevad randa või solaariumisse selleks, et olla pruun. Tervislikku päevitamist ei ole olemas,» rääkis Hallik. Ta lisas, et paljude noorte jaoks teadvustas kõige rohkem melanoomi tõsidust räppar Revo Jõgisalu surm, mille järel kontrolliskäijate hulk hüppeliselt kasvas.

«Positiivne on see, et 70 protsenti avastab kahtlase sünnimärgi ise, uurides peeglist enda keha või oma elukaaslast. Melanoom on tavaliselt agressiivne vähivorm, kuid kui see avastatakse vara, null või esimeses staadiumis, on ravi lihtne ning inimene saab enamikel juhtudel terveks – sünnimärk lõigatakse ära ja inimene jääb jälgimisele,» rääkis õppejõud.

Sageli ei saada aru, missugune sünnimärk on ohtlik. Tegelikult on siin spikker olemas – esiteks, kui sünnimärk ei ole sümmeetriline ehk üks pool on teistsugune, teiseks, kui sünnimärk on muutnud – hakanud kasvama, ääred on läinud sakiliseks, värve on lisandunud. Ning kolmandaks, kui nahale on tekkinud uus moodustis, millele ei oska selgitust anda.

Kahtlase sünnimärgiga tasub pöörduda arsti poole. Kui järjekord nahaarsti juurde on pikk, võib kaaluda teledermatoskoopiat, kus vastuse saab vähem kui nädalaga kätte. Nimelt on 27 perearstikeskuses üle Eesti võimalik teha kahtlasest kohast pilt, mis saadetakse dermatoloogile hindamiseks. Vähikahtluse puhul annab perearst kohe saatekirja kirurgi juurde, sünnimärk eemaldatakse ja umbes kuu jooksul saab ka labori vastuse, kas tegu oli vähiga või mitte.

Lisaks hoiab nahavähi puhul kiire tegutsemine kõvasti raha kokku. Hiljuti tehtud magistritööst selgus, et melanoomi varajane avastamine on kolm korda odavam – kui esialgu piisab vaid lõikusest, siis hiljem on vaja ka ravimeid, lisauuringuid ja lümfide eemaldamist. Samuti tõdeti magistritöös, et kuigi naised käivad arsti juures palju rohkem, on suremus meeste seas kõrgem.

«Mehed ei jõua õigel ajal arsti juurde,» tõdes Hallik. Ta on seda meelt, et arstiga suhtlus peab muutuma tänapäevasemaks ning hoidma kokku kõigi aega ja raha. «Pooldan erinevaid e-tervise ja tehnoloogia lahendusi - jah, õed ja arstid peavad kohanema uue protsessiga, kuid vaid nii võidame aega, hoiame kokku transpordikulusid ja patsient ei pea töölt kaua eemal olema,» lisas ta.

Kuula raadiosaadet siit.