/nginx/o/2017/01/05/6229309t1h4f32.jpg)
Eestimaalaste seksuaalelu on aktiivne ja enamik inimesi on sellega ka rahul. Ent hoolimata sellest, et Eesti on uute HIV nakatumiste poolest ELis teisel kohal, ei kasuta enam kui pooled juhusuhtes kondoomi, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust.
71 protsenti eestimaalastest on viimase 12 kuu jooksul olnud seksuaalselt aktiivsed. Neist lõviosa ehk 94 protsenti on vahekorras olnud püsisuhte partneriga, 13 protsenti aga juhusuhte partneriga. Keskmiselt oli seksuaalselt aktiivsetel eestimaalastel viimase aasta jooksul 1,5 partnerit. Kogu elu jooksul on neil olnud keskmiselt 10,2 seksuaalpartnerit. Selle numbri tõstsid nii kõrgeks käputäis vastanuid, kelle seksuaalpartnerite arv oli suur. Tegelikkusele vastab paremini, et pooltel eestlastel on olnud elu jooksul alla viie partneri ja pooltel üle.
«Hea on see, et riskeerivama loomuga juhusuhteid on püsisuhetega võrreldes ikka suhteliselt vähe,» kommenteeris TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemoloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov. Murelikuks teeb tema sõnutsi aga see, et juhusuhetes on levinud kaitsevahenditeta seksuaalvahekord – 59 protsenti vastanutest ei kasutanud eelnenud aasta jooksul juhusuhtes alati kondoomi. Samal ajal diagnoositi Eestis mullu 219 uut HIV juhtu. «Tasub meeles pidada, et kondoom on ainus vahend, mis kaitseb seksuaalsel teel levivate haiguste eest,» lisas Vorobjov.
Loe veel:
Uuringus küsiti ka põhjusi, miks juhusuhtes kondoomi ei kasutatud. 30 protsenti vastanutest ütles, et ei usu, et partneril võiks olla mõni sugulisel teel leviv haigus, 29 protsendil ei tulnud kondoom meelde ja veerand vastas, et nad olid katkestatud vahekorras. Kaheksa protsenti naistest ütles, et nad ei julgenud partneriga kondoomi kasutamist jutuks võtta. Samuti selgus, et on seos alkoholi tarvitamise ning juhusuhtes kondoomi mittekasutamise vahel. Neil, kellel oli aasta jooksul probleeme alkoholi tarvitamisega või kes tarvitasid narkootikume, oli ka rohkem juhusuhteid. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku arst Paul Korrovits tõdes, et vastumeelsus kondoomi kasutamise ees kajastub ka haigusjuhtude sageduses - eestlaste hulgas ei ilmuta seksuaalsel teel levivad haigused langustrendi ja näiteks gonorröaga nakatunute arv on tõusnud.
Oma seksuaaleluga on rahul 69 protsenti eestimaalastest, seejuures on püsipartneriga koos elavatest inimestest seksuaaleluga rahul 77 protsenti. Nendest, kes ei elanud püsipartneriga koos, oli oma seksuaaleluga rahul 49 protsenti. 20-39aastaste hulgas on peamine seksuaaleluga rahulolematuse põhjus, et nad sooviksid partneriga seksida sagedamini.
29 protsenti vastanutest ei olnud küsitlusele eelnenud aasta jooksul seksuaalselt aktiivsed ja kõige sagedamini on selle põhjuseks enda või partneri tervisega seotud probleemid. «Aktiivne seksuaalelu on seotud üldise hea tervisega. Enda hinnangul väga hea või hea tervisega inimestest oli küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul vahekorras 83 protsenti, halva või väga halva tervisega inimestest aga vähem kui kolmandik,» kommenteeris Vorobjov.
Seksuaaleluga alustavad eestimaalased aina nooremana. 30–39-aastastel meestel oli esimene seksuaalvahekord keskmiselt 17,9- ja naistel 17,4- aastaselt. Võrdluseks: 60–79-aastased alustasid seksuaaleluga keskmiselt 20- aastaselt. Varast seksuaalelu alustamist seostatakse Vorobjovi sõnul ka riskeerivama käitumisega.
Esimest korda uuriti nii põhjalikult ka vanemaealiste eestimaalaste seksuaalelu ja -tervist. 60–69-aastastest meestest on seksuaalselt aktiivsed 58 ja naistest 30 protsenti, 70–79-aastastest vastavalt 35 ja 15 protsenti. Vanemaealised on oma seksuaaleluga keskmisest veidi vähem rahul – nii naiste kui ka meeste hulgas on seda veidi enam kui pooled.
Uuringu «Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine 2017» küsitlus viidi läbi 2017. aasta märtsist septembrini ja sellele vastas 1867 inimest vanuses 18–79.