/nginx/o/2018/09/07/11396073t1h1408.jpg)
Rektumi prolaps ehk pärasoole allavaje tähendab soole väljavajumist läbi päraku. Tegu on sageli piinlikust põhjustava probleemiga, mille all kannataja ei pruugigi arsti jutule jõuda, kirjutab üldkirurg dr Airi Tark.
Piinlik pärasoole probleem, mis tihti teadmatusest maha vaikitakse
7. september 2018, 20:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dr Targa sõnul on selle seisundi põhjuseks eelkõige nende sidemete lõtvumine või kadumine, mis hoiavad pärasoolt oma asendis. Haigust esineb enam vanematel inimestel (üle 50 eluaasta) ning eelkõige naistel - hinnanguliselt ligi kuus korda sagedamini kui meestel.
Tihtipeale tunneb patsient valehäbi ja ka haigus ise põhjustab elukvaliteedi langust. Pärasoole prolapsi võimalust suurendavateks riskideks on pikaajaline kõhukinnisus, tüsistunud sünnitus (näiteks vaakumsünnitus), suured hemorroidid, varasemad vaagnapõhja operatsioonid.
Pärasoole prolapsiga haige kaebused on:
- Valu roojamisel;
- Lima- ja vereeritus;
- Roojapidamatus;
- Roojamistungi kadumine - ei saa enam aru, millal kõht peaks läbi käima;
- Soole väljavajumise tunne;
- Kõhukinnisus;
- Mittetäielik soole tühjenemise tunne;
- Digitatsiooni vajadus - sooletühjendamise vajadus käsitsi
Rektumi prolapsi ravi jagatakse kaheks - konservatiivne ja kirurgiline. Konservatiivse ravi põhimõte on kõhukinnisuse vältimine ravimite või toiduga ning sellega valu ja pressimise vajaduse vähendamine kõhu läbikäimisel, selgitas dr Tark. Väljatulnud sooleosa füüsiline sisselükkamine vähendab veritsuse ja pitsumise riski. Üha olulisemaks peetakse vaagnapõhja harjutuste, nn Kegeli harjutuste osakaalu ravis.
Kirurgilise ravi eesmärgiks on pärasoole taaskinnitamine tema algsesse asendisse sakrumile, mis on luuline osa vaagnast. Operatsiooni võib teha nii kõhu kaudu (noorematel patsientidel) kui ka lahkliha kaudu (kasutatakse vanematel ja kõrgema riskiga haigetel). Osalise allavaje ehk ainult pärasoole limaskesta väljalangemisel on dr Targa kinnitusel lihtne ja efektiivne meetod staplerresektsioon. See tähendab, et kirurg kasutab operatsiooni käigus spetsiaalset instrumenti - staplerit -, mis eemaldab liigse limastesta ja kinnitab uuesti allesjääva limaskesta soolde.
Dr Targa hinnangul ei pöördu ilmselt enamik pärasoole prolapsiga patsientidest kunagi perearsti poole, veel harvem üldkirurgi vastuvõtule. Põhjuseks on eelkõige teadmatus, et sellele haigusele on ravi olemas ning ka piinliku probleemi häbenemine. Samas ei ole valehäbiks põhjust ning ka sellele seisundile on täiesti adekvaatne lahendus olemas, pani kirurg südamele.
Loe veel: