Seeneaeg käes: Eesti inimesed satuvad hallutsinatsioonide ja kõhuhädadega haiglasse

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seened.
Seened. Foto: Laura Tehvan

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib tähelepanu sellele, et tundmatuid seeni ei tasu korjata, maitsta ega ka osta, sest mürgiseente söömise tagajärjed ulatuvad seedehäiretest inimese surmani.

Sel sügisel on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile teatatud ligi kümnest seentega seotud õnnetusest, millest kolmel juhul suunati helistaja haiglasse. Näiteks sõi täiskasvanud mees tundmatuid seeni, mille tagajärjena avaldusid hallutsinatsioonid, iiveldus ja kõhuvalu. Samuti pidi seedehäiretega haiglasse pöörduma perekond, kes enda arvates tarbis eelmisel päeval toiduks puravikke. Oksendamise ja kõhuvaluga tuli haiglasse toimetada laps, kellele vanaisa andis metsas enda hinnangul maitsta haavapuravikku.

«Nii metsas oleva hämara valguse kui ka eaka inimese põdurama silmanägemise tõttu on seente segiajamise risk kõrgem. Seega on oluline, et metsas korjatud seened enne ära söömist korralikult üle vaadatakse,» ütles mürgisteabekeskuse juht Mare Oder. Ta soovitab alati lähtuda reeglist, et tundmatud seened peavad jääma metsa ning neid ei tasu kindlasti maitsta. «Eriti lihtne on segamini ajada valgeid seeni. Sealhulgas tasub ka seente ostmisel olla veendunud, et müüdav seen on sajaprotsendiliselt tuttav,» ütles Oder, kelle hinnangul võivad ka seenemüüjad vigu teha.

Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge ja roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad peale korduvat seene tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles 4-24 tunni möödudes - nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end paremini, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.

Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mistahes mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.

Mürgistest närvisüsteemi häirivatest seentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistuse nähtudeks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid. 

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale. Tavaliselt ei mõjuta need kesknärvisüsteemi ega põhjusta siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis tekitab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid algavad üldiselt 30 minuti kuni kahe tunni jooksul ja leevenduvad 3-4 tunniga. Lisaks võib peale mõnel inimesel pärast seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud ka lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud (hiidpunalehik, kevad-punalehik) ja puravikud (saatana-kivipuravik, tamme-kivipuravik).

Lisaks mürgiseentele leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi. Sellisteks on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või viis päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus, higistamine, peavalu ning erinevad seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega. 

Mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 saab helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne. Infoliinil töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega spetsialistid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi. Helistamine on mõistlik isegi juhul, kui peale mürgise aine neelamist esialgu midagi ei juhtu või mürgi sattumine organismi pole kindel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles