/nginx/o/2017/02/02/6302493t1h957a.jpg)
Kõõritamine on silma tugevdava harjutusena väga hea ega põhjusta erinevalt juurdunud müüdist kõõrdsilmsust, sõnas optometrist ja nägemisterapeut Karmen Johansson tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Optometrist: kui laps ei taha lugeda, võib põhjus olla hoopis silmanägemises
/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
7. september 2018, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda tuleks silmaarstile last näidata kolmeaastaselt. «Kui silmad näevad erinevalt, saab kohe alustada raviga,» lausus Johansson. Laisa silma levinum ravimise meetod on tervema silma kinnipanek, nii et laisk silm hakkaks rohkem tööd tegema. Mida kauem venitada, seda kauem silmade korda saamine hiljem aega võtab.
Tihti kurdavad kooli minevate laste vanemad, et silmarsti järjekorrad on väga pikad. Üks lahendus on Johanssoni sõnul esmalt kontrollida silmi optometristi juures, kes jälgib silmade liikumist ja kontrollib nägemisteravust. Arsti poole saab edasi pöörduda, kui silm vajab tilka või tõsisemat ravi. Lisaks võib juhtuda, et kui kaua oodatud aeg käes, ei tee laps arstiga koostööd ning ette nähtud 20-minutilise visiidi jooksul ei jõutagi tulemuseni.
Lapse silmade arengut saavad päris hästi jälgida ka ema ja isa. «Beebide puhul saab lelu liigutamisega aru, kas silmad teevad omavahel koostööd. Veidi vanematel lastel on lihtne märgata kõõrdsilmsust,» sõnas optometrist. Keerulisem on emal-isal aga aru saada, kas silmad näevad võrdselt. Koolieelikute puhul võib anda selleks signaali vähene huvi lugemise vastu – sageli ei tulene vastumeelsus lugemisse laiskusest, vaid ebamugavusest. «Kui lapse silmalihased on nõrgad, tekivad lugemisel varjud, kiri ujub ja pikalt tähti fikseerides võib tulemuseks olla isegi peavalu. Poisid hakkavad nihverdama, tüdrukud juukseid keerutama ning tähelepanu hajub,» kirjeldas Johansson.
Lugemisraskustega lastele saab teha Tartu nägemisteraapia kabinetis silmalihaste tugevuse testi, mille vastus annab teada, kui palju ja millised lihased on nõrgenenud, missugust prilliklaasi on vaja või piisab vaid harjutustest. Üks paremaid harjutusi on seejuures kõõritamine. «See, et kõõritamise tõttu jääbki laps kõõrdi vaatama, on üks suur müüt – vastupidi, harjutusena on see väga hea,» kinnitas Johannson. Ta soovitab lastel võimalikult palju õues aega veeta, hüpata ja aktiivne olla. Aktiivne eluviis on ka silmadele parim viis terve püsida.
Kuula raadiosaadet siit.