Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) pöördus sotsiaalministeeriumi poole palvega toetada uude Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiiritusravi integreerimist, kuna suremus vähki on tõusmas surmapõhjuseks number üks.
Onkoloogid: suremus vähki on tõusmas esimeseks surmapõhjuseks (5)
9. september 2018, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2016 avaldati USA teadlaste poolt uurimus, kus toodi esile, et kardioloogiline suremus on viimasel kümnendil vähenenud kolm korda kiiremini kui vähisuremus, kusjuures Šveitsis vähisuremus juba ületab kardioloogilist suremust.
Selline tendents viitab kohesele vajadusele tagada Eestis nii optimaalne vähiravi kui ka efektiivseimate ravimetoodikate kättesaadavus, märgib selts sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumises. Vajadus kiiritusravi järele suureneb pidevalt nii elanikkonna vananemisest tingitud suurema vähki haigestumise kui ka kiiritusravi järjest laienevate näidustuste tõttu.
Praegu on spetsialiseeritud vähiravi võimalik kolmes Eesti haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Kui süsteemset vähiravi saavad patsiendid kolmes Eestis haiglas, siis kiiritusravi osakonnad paiknevad ajaloolistelt väljakujunenult Tartu Ülikooli Kliinikumis ning Eesti Onkoloogiakeskusest ületooduna Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
«Hetkel on Eestis kuus väliskiiritusravi aparaati, millega jääme endiselt allapoole Euroopa mediaani,» märkis selts. Ka siis, kui kahe regionaalhaigla plaanid täituksid ning Eesti saaks täiendavalt juurde veel neli kiiriitusravi masinat, siis jääks Eesti sellegipoolest ravi kättesaadavuse osas vaid Põhjamaade 2013. aasta taseme juurde.
«Paraku peab tõdema, et sisuline kvaliteetse ravi kättesaadavus kahjuks sellega oluliselt ei paraneks. Nimelt suureneb elanikkonna vananemise ja suurema vähki haigestumise tõttu Euroopas juba aastaks 2025 hinnanguliselt kiiritusravi vajadus ligikaudu 16 protsenti,» märkis selts.