/nginx/o/2018/09/10/11404738t1h9e2f.jpg)
Tööstress on eriti kahjulik meestele, kes on varem diabeedi, südameinfarkti või insuldiga haiglasse sattunud, selgus uues rahvusvahelises uuringus.
Uuring: tööstress mõjub haigusriskiga meestele surmavamalt kui suitsetamine
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
10. september 2018, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kroonilist haigust põdevatel meestel on kaks korda suurem risk surra kõrgest stressitasemest tulevatesse tüsistustesse, vahendab Soome uudisteportaal YLE.
Soomet, Prantsusmaad, Rootsit ja Suurbritanniat hõlmanud 17-aastases uuringus küsitleti rohkem kui 100 000 inimest aastatel 1985-2002. Osalejad vastasid küsimustele elustiili, töö ja tervise kohta. Neliteist aasta jooksul suri 3800 uuringus osalenutest. Tulemused näitasid, et kõrge stressitasemega ja krooniliselt haigete meeste suremus oli 1,7 korda kõrgem kui vastanutel, kel stressi sümptomid puudusid.
Kuigi kindlad surmapõhjused ei olnud uuringu fookuses, eristus selgelt südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremine. Uuringus defineeriti tööstressi kui olukorda, kus töötaja oli pinge all, kuid tema võimalused olukorda muuta olid piiratud.
Laiahaardeline uuring näitas, et mittesuitsetamine, treeningu harrastamine ja korras verenäitajad ei mõjutanud kõrge riski all olnute suremust. Soomlaste uurimismeeskonda juhtinud epidemioloogiaprofessori Mika Kivimäki sõnul on oma tervise eest hoolitsemine siiski äärmiselt oluline. Sigaretisuits, ülekaalulisus ja kõrge kolesteroolitase tõstavad kõik trombide tekkimise riski veresoontes.
Tööstress tõstis trombide ning seetõttu ka südameinfarktide ja insultide tekkeriski märgatavalt. Kivimäki sõnul taanduvad stressist tulenevad riskid, kui klassikalised südame- ja veresoonkonnahaiguste riskid vähenevad. Mida kaugemale on aga läinud arterite lubjastumine, seda ohtlikumaks muutub stressist tulev risk.