Psühholoog õpetab: mida teha, kui märkad sotsiaalmeedias suitsiidse tooniga postitusi?

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suitsiidimõtetele tuleb kohe tähelepanu pöörata.
Suitsiidimõtetele tuleb kohe tähelepanu pöörata. Foto: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

Sel nädalal tähistatakse suitsiidiennetuspäeva. Mida teha, kui märkad oma tuttavat sotsiaalmeedias postitamas enesetapu- või elutüdimusmõtteid? Soovitusi jagab Peaasi.ee kliiniline psühholoog ja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Peaaegu alati eelnevad suitsiidikatsele selged ohumärgid. Oidermaa sõnul on üsna tavapärane, et internetis postitatakse nii pilte kui tekstilisi sõnumeid oma igapäevastest tegemistest ja erilisematest hetkedest, kuid mõnikord kasutatakse sotsiaalmeedia platvorme ka oma mustade mõtete väljendamiseks. 

Kui näed postitust, kus sõber kirjutab, et ei taha enam elada või vihjab muul moel oma mustadele mõtetele, siis:

  • kirjuta talle ja anna teada, et märkasid postitust ja hoolid temast. Proovi aru saada, mis teda selliste mõteteni on viinud ja julgusta abi otsima. Võta sõbra mõtteid tõsiselt, kuula teda ja hinda realistlikult enda võimalusi abi osutamiseks.
  • helista talle ja küsi, mis tema elus toimub ja kas saad kuidagi toeks olla.
  • kui tead postitajale lähemaid inimesi, võta nendega ühendust ja arutage omavahel, kes ja mida saab edasi teha.
  • tõsiselt sekkumist vajavates olukordades teavita politseid numbril 112.
  • võta ühendust veebikonstaabel Maarja või Anderoga.
  • teavita postitusest Facebook’is ja Instagramis. Mõlemad kanalid võtavad sõbraga ühendust ja pakuvad võimalusi abi otsimiseks.

Kui kõhkled, siis tegutse – see võib päästa elu. Müüt, et kui inimene on otsustanud end tappa, teeb ta seda nagunii, ei pea psühholoogi hinnangul paika. Õigeaegse märkamise ja abi korral on võimalik raskest olukorrast osaliselt või täielikult välja tulla. Abi aitavad saada ka Peaasi.ee e-nõustajad.

Muud kiired võimalused abi saamiseks:

  • Eluliin: telefon 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19-07)
  • Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
  • Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (iga päev kl 19-23)
  • Lasteabi: 116111 (24 h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: telefon 6172 650 (24 h); aadress Paldiski mnt 52
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h); Raja tn 31
  • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h); Ristiku tn 1
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h); Jämejala, Pargi tee 6
  • Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h); Haigla 1
  • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h); Ahtme mnt 95
  • Kiirabi: 112 (24 h).
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles