Kas ohtliku terviseprobleemi märk – miks nägemine on udune?

Uduse nägemise sümptomid võivad olla ebaselge nägemine ükskõik milliselt distantsilt, millegi vaatamisel võimetus eristada detaile või fokusseerida pilku, asjade udused piirjooned, ähmane visuaal, nägemisväljas hõljuvad täpid, silmade sage kissitamine, pilgutamine või hõõrumine, kirjutab meditsiinidoktor Katherine Brind`Amour.

Muutused nägemises võivad tulla aegamööda või äkitsi. Need võivad ka mööduda, kui asja taga on intensiivne päikesepaiste, peavalud või muud terviseprobleemid. Nägemine võib udune olla nii ühest kui mõlemast silmast.

Kui udususega kaasneb ka silmade punetus, võib see viidata silmapõletikule. Uduse nägemisega kaasnev peapööritus ja ebaselge kõne võivad olla märk insuldist. Peavalu ja muutused nägemises võivad olla seotud algava migreeniga. Kui nägemisega on midagi lahti, tuleks kindlasti pöörduda arsti juurde.

Uduse nägemise sagedasteks põhjusteks on:

Lühinägelikkus, hüperoopia (kaugnägevus), presbioopia (silma läätse jäigastumisel tekkiv kaugnägelikkus ehk raskused lähedale nägemisega). Nende seisunditega tuleb tegemist, kui väheneb silma võime korralikult fokusseerida. Selle tagajärjel hakkavad inimesed silmi kissitama ja pilgutama.

Astigmatism – ebaregulaarse kujuga sarvkest laseb asjadel paista udusena, sest silma langev valgus ei fokusseeru ühte punkti.

Krooniline silmade kuivus – kui silmad ei tooda piisavalt pisaravedelikku, võib selle tagajärjeks olla udune või moondunud nägemine.

Väsimus, liiga palju päikesepaistet või koormust silmadele – mõnikord võib stressi saada meie silmadele liiga palju. Liiga pikk ülevalolemine või eksponeeritus päikesele võivad ajutiselt põhjustada udust nägemist, mis peaks aga puhkamise järel mõne aja pärast mööduma.

Rasedus – hormonaalsed muutused mõjutavad silma kuju ja muutused nägemises võivad põhjustada näiteks udust või topeltnägemist, kuivi silmi. Mõnikord võib udune nägemine raseduse ajal viidata ka tõsistele terviseprobleemidele nagu diabeet või preeklampsia, millele on iseloomulik vererõhu tõus ja neerude töö häiritus.

Migreenid – võivad põhjustada ajutist udust nägemist, nähtava valguse ja pildi võbelemist, haloefekti, kaleidoskoobi või siksakilisi mustreid nägemisväljas.

Silmatilgad, medikamendid ja laseroperatsioon – silmadele kohaldatav ravi võib ajutiuselt põhjustada udust nägemist, samuti silmade kuivust ja ärritust. Allergiarohud võivad põhjustada kõrvalnähuna udust pilku.

Silmade ujukid – need vaateväljas otsekui hõljuvad täpid, triibud, laigud võivad põhjustada udust nägemist ja on vanuse kasvades üha sagedasemad nähtused. Kui äkitsi näed neid aga suurel hulgal, peaks pöörduma arsti poole, sest see võib tähendada rebenenud võrkkesta.  

Kontaktläätsed või klaasid – vale tugevusega nägemisabistajate või kontaktläätsede liiga pikk silmas kandmine võivad nägemist udustada. Kontaktläätsede alla võib koguneda palju mustust.

Silmapõletik või haigus – uveiit, silmaherpes, optiline neuriit võivad viia uduse nägemiseni. Samuti võivad võrkkesta tekkinud mikroskoopilised augud tekitada äkitsi udust nägemist.

Kae – hägune, udustunud nägemine ja öised valgushalod võivad olla selle sümptomid.

Vanusega seotud silmade degeneratsioon – vanematel inimestel võib esineda pikkamööda nägemise kadu, moondumist ja udust nägemist.

Diabeetiline retinopaatia – diabeet võib kahjustada veresooni sel määral, et nägemine udustub.

Insult – udune nägemine koos või ilma topeltnägemiseta võib olla märk tõsisest probleemist ajus.

Sclerosis multiplex – see võib olla haiguse varajane sümptom, mis jääb põhjustama vaevusi läbi kogu haigusprotsessi.

Uduse nägemise korral, mis ei möödu või tekib sagedasti, pöördu arsti poole.