Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi rohkem kui aasta varem (1)

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistika näitab, et inimesed pelgavad iga aastaga vähem oma vaimsele tervisele abi otsida.
Statistika näitab, et inimesed pelgavad iga aastaga vähem oma vaimsele tervisele abi otsida. Foto: Mitar gavric / PantherMedia / Mitar gavric

2017. aastal diagnoositi psühhiaatri vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid kaks protsenti rohkem kui eelnenud aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast. 

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2017. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri konsultatsioonile 101 720 inimest. Täiskasvanud ja noorukieas patsientide hulgas oli meestest veerandi võrra rohkem naisi. Lastest oli psühhiaatri konsultatsioonil kaks korda rohkem poisse kui tüdrukuid.

Eesti psühhiaatrite seltsi juhatuse esimees ja Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets ütles ERRi uudisteportaalile, et esmasjuhtude kasv on selles vaates positiivne, et vähemasti meie arstiabi kättesaadavus ei ole mitte vähenenud, vaid pigem natuke paranenud.

«Tegelikult see pöördumine sõltub ka väga palju sellest, kui teadlikud ja julged inimesed on. See on läinud aasta-aastalt järjest paremaks. Inimesed ei pelga psühhiaatri poole pöörduda, nad ei karda, et see tooks neile kaasa mingisuguseid piiranguid elus, mingeid repressioone,» sõnas Lehtmets.

Esmakordselt diagnoositi psüühikahäire 27 050 patsiendil, mida oli viis protsenti rohkem kui 2016. aastal. Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli protsendi võrra vähem kui eelneval aastal.

Psüühika- ja käitumishäiretest on sagedasemad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi 2017. aastal vastavalt 25 protsenti ja 21 protsenti juhtudest. Uutest haigusjuhtudest oli kolmandikul diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired. 

Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired, meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mida esines viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli ligi neli korda rohkem kui naisi. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 69 protsenti alkoholi ja 15 protsenti opioidide kasutamise tõttu.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles