Kõrge IQ lapsepõlves seostub uimastitarvitamisega täiskasvanueas

Suurbritannias korraldatud mahukas kohortuuringus oli vaatluse all ligi 7900 1970. aasta aprillis sündinud inimest. Esimest korda tehti neile lastele IQ-test viieaastaselt, seda korrati kümneaastastel. Samu inimesi küsitleti 16-aastaselt ja 30-aastaselt, muuhulgas uuriti seda, kui palju nad kogevad psühholoogilist stressi ja kui paljud pruugivad narkootikume, kirjutas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

30-aastaselt tunnistas 35 protsenti meestest ja 16 protsenti naistest, et nad on viimase aasta jooksul vähemalt korra suitsetanud marihuaanat. Viimase aasta jooksul oli kokaiini pruukinud üheksa protsenti meestest ja neli protsenti naistest. Viimase aasta jooksul meelemürke tarvitanute lapseea IQ-testide skoorid olid kõrgemad kui mittetarvitanutel.

Stress ei mõjutanud

IQ ja meelemürkide seos joonistus eriti selgelt välja naiste puhul. Viieaastaselt IQ-testi tulemustega esimesse kolmandikku jõudnud naistel oli tõenäosus kanepit suitsetada poole suurem kui neil, kelle IQ-testi tulemus jäi viieaastaselt viimase kolmandiku hulka.

Kõrgema IQga mehed tarbisid poole suurema tõenäosusega amfetamiini ja 65 protsenti suurema tõenäosusega oli nende mõnuainete seas ecstacy kui madalamaid intelligentsustesti tulemusi saanud eakaaslastel.

Seos jäi püsima isegi siis, kui võrdlusse lisati sotsiaalmajanduslik olukord ja psühholoogiline distress – see, kui palju inimene tajub negatiivseid emotsioone, ärevust ja kurbust. Mõlemad on otseselt seotud meelemürkide tarvitamisega.

Wales’i Cardiffi ülikooli tervisearengukeskuse teadlane James White, kes oli uuringu juhtautor ütles, et tulemused olid täiesti ootamatud. «Seda me küll ei oodanud.»

Põhjus: suurem avatus?

Seletus võib tema sõnul peituda selles, et kõrgema IQga inimesed osutuvad ka psühholoogilistes isiksusetestides rohkem avatuteks ja altiks kogema midagi täiesti uut.

Teine põhjus võib olla selles, et 1980ndate aastane narkootikumidevastane kampaania – sel ajal oli uuringus osalejad teismelised – oli vilets ning jooksis nutikamatel noortel lihtsalt kõrvust mööda.

«Tavaliselt kõrgema IQga inimesed suitsetavad harvemini, nad on füüsiliselt aktiivsemad ja söövad tervislikult,» ütles White. See kõik on märk sellest, et nad on ka majanduslikult paremal järjel. Kõrgema IQga inimesed teevad tervislikumaid valikuid, mis tuginevad nii soovitustele kui enda kogemustele.

Kui suitsetamise puhul on selle ohud selgelt teada, siis kanepi tarbimise puhul seostub see pigem ühise seltskonnaga ning arvatakse, et kui seda teha ebakorrapäraselt, siis pole sel erilist kahjulikku mõju.

Alkoholiga sama tendents

Uuring ei süvenenud sellesse, kui sageli narkootikume tarbitakse ja kas tegu võib olla narkosõltuvusega. Üks sama rühma peal tehtud uuring näitas, et kõrgema IQga inimesed hakkavad suurema tõenäosusega alkoholi kuritarvitama ja satuvad sellest sõltuvusse. Selgus tõsiasi, et intelligentsemad ei piirdu lihtsalt klaasikese veiniga, mida peetakse üldiselt tervislikuks, vaid joovad end suurema tõenäosusega purju.

Selle uuringu puhul märgiti, et paljud andekad lapsed tunnevad igavust ja sotsiaalset tõrjutust, mis võib täiskasvanueas viia alkoholismini.

Kuid IQ ja narkootikumide tarvitamise ja psühholoogilise distressi puhul seoseid ei ilmnenud. Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik sõnul on näha, et selle asja leidnud inimesed ise ka ei usu, et seal on otse pistmist IQ-ga.

«Ikka otsitakse muid asju - näiteks avatust – mis võiksid olla tegeliku põhjusliku ahela lülid. Kuid sellisel juhul on see seos pigem juhuslik – avatus ja IQ ei ole omavahel kuigi tihedalt seotud. Seega on tegemist pigem juhuseosega – narkootikumide tarbimine on seotus kahe asjaga (tundmatu faktoriga) X ja IQ, kusjuures pole teada, miks on nii, et need, kelle on kõrgem X on ka veidi kõrgema IQ-ga,» märkis ta.