Kas sina tead, milliste vaevustega tuleb pöörduda uroloogi poole?

«Viimasel ajal on palju räägitud küll neerude, kuse- ja suguteede haigustest, kuid viimase aja uuringud näitavad, et 50% Lääne-Euroopa elanikkonnast ei tea, millega uroloogia tegeleb, või ei oska oma kaebustega pöörduda nimelt uroloogi poole,» nendib Confido keskuse ja Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog Toomas Tamm.

Uroloogia on kirurgia haru, mis tegeleb neerude, kuse- ja suguelundite kaasasündinud defektide, omandatud haiguste, sh kasvajate ja vigastuste diagnostika ning raviga. «Sinna vahele jääb ka palju seisundeid, mis vajavad tablettravi, mitte kirurgilist sekkumist,» täpsustab dr Tamm. Mahukas valdkond, millega uroloog veel tegeleb, on eesnäärmehaigused: eesnäärme põletik, healoomuline suurenemine ja kasvaja.

Eesnäärme uuring võtab vähem aega kui hambapesu

Kuna eesnäärmevähi esinemissagedus ületab paljudes maades juba kopsuvähki haigestumist, paneb dr Tamm tugevamale soole südamele, et esimest korda peaksid mehed oma eesnääret kontrollida laskma 50ndates eluaastates. Tõsi küll, mehed, kelle perekonnas on otsestel sugulastel esinenud eesnäärme (või naisliini pidi rinnanäärme) vähki, võiksid algtaseme uuringu teha juba 40ndatel eluaastatel. «Eesnäärme uuring võtab vähem aega kui hambapesu ning on küllalt lihtne. Eesnäärme tervist tuleb kontrollida, välistamaks võimalikke tõsiseid haigusi selles koes. Mitte alati ei tähenda see vajadust teostada edasisi uuringuid vähi avastamiseks. Kuid isegi vähi puhul on õigem teada oma tegelikku seisundit, sest ainult nii on võimalik ära hoida eesnäärme vähist põhjustatud olulisi terviserikkeid. Sealjuures ei vaja ravi mitte kõik eesnäärmekasvajad – iseäranis varajases staadiumis ning kui rakuproovid näitavad kasvaja leebet iseloomu.»

Elu eesnäärmehaigusega võib võrrelda suhkruhaigusega, mis puhul saab kõike senist jätkata, korrigeerides toitumist ja füüsilist liikumist. «Kuid kui me oma suhkruhaigusest midagi ei tea, leiame end ühel hetkel juba tekkinud tõsiste tüsistustega, mis oleksid olnud välditavad,» hoiatab dr Tamm.

Tunne riske, märka muutusi!

«Eesnäärmevähi olulisimaks riskifaktoriks on ülekaalulisus,» nimetab dr Toomas Tamm. «Kui 180-sentimeetrit pika mehe vööümbermõõt on üle 110 cm, on ta ohustatud väga paljudest haigustest, sh eesnäärme vähk.» Olgugi, et eesnäärme profülaktiline eemaldamine võiks mehe viia riskivabamasse olukorda, ei soovita dr Tamm sedavõrd lihtsat lähenemist: «Eesnäärme eemaldamisega võivad kaasneda paljud erektsiooni- ja urineerimisfunktsioonide häired, milledest üks traagilisemaid on täielik uriinipidamatus.»

Et õigel ajal abi saada, tasub end jälgida ja teatud sümptomeid silmas pidada. «Enamik kaebusi on seotud urineerimishäiretega: sagenenud või valulik urineerimine ning uriinijoa nõrkus,» jätkab dr Tamm. «Tähelepanu peaks pöörama ka püsivale selja- ja kõhuvalule. Kõige alarmeerivam sümptom on veri uriinis. Paraku näitab statistika, et esimeste sümptomite tekkides ei pöördu mehed veel arsti poole, vaid jäävad ootama. Kui lõpuks tekib soov tohtrile pöörduda, selgub, et eriarsti ootejärjekord on liiga pikk. Esmased lihtsamad uuringud saab läbi viia ka perearst, et veenduda, kas analüüsid tõestavad sama kaebust, et uriinis on verd. Kas organites leidub mingeid muutusi, annab vastuse ka ultrahelidiagnostika.»

Erektsioonihäired ja uriinipidamatus: valehäbi tunda ei maksa

Uroloogilisi probleeme esineb ka õrnemal sool ja sagedaseim neist on põiepõletik. «Tegu on  lihtsa, kuid väga häiriva infektsiooniga,» märgib dr Tamm. «Sageli läheb põiepõletik üle 3–5 päevaga, ning vahel ka ilma ravita. Harva vältab põiepõletik pikemalt, kuid paraku 25% juhtudest kordub haigus esimese paari kuu jooksul ja siis saadetakse naised uroloogi juurde uuringutele – äkki on seal veel midagi? Nagu meestegi puhul, võivad naisi vaevata neeru- või põiekasvajad ning laialt levinud kusekivitõbi. Mõlema soo puhul kohtab ka uriinipidamatust, mille diagnostika ja ravi samuti uroloogi töövaldkonda kuuluvad.»

Naiste uriinipidamatuse põhjuseks on dr Tamme sõnul reeglina vaagnapõhjaga seotud probleemid: vaagnalihaste, -kõõluste ja suguaparaadi nõrkus või toonuse langus. «Meestel on uriinipidamatuse põhjuseks kusepõie probleemid, kuid eeskätt on vaevus seotud eesnäärmehaiguste ravist tingitud tagajärgedega. Mitte kõikidel kusepidamatuse probleemidel ei ole tõhusat kirurgilist lahendust, sageli saab ravida ka tablettide või elustiilimuutuste abil, millega kaasnevad füsioterapeutilised võimlemised ja protseduurid. Peab küll möönma, et ka need variandid ei pruugi alati tulemuseni viia. Vanuse kasvades kasvavad sage ja öine urineerimine paratamatult. Viimasega võivad kaasneda täiendavad probleemid nagu magamatus. Leida tasakaalu urineerimisprobleemide ja kosutava ööune vahel ei olegi endal alati väga lihtne, seetõttu tasub pöörduda uroloogi poole, olgugi, et patsiendid sageli oma muret häbenevad.»

Nagu uriinipidamatus, tunduvad ka erektsioonihäired olevat tabuteema. «Ometi võib koguni 50% üle 50-aastastest meestest aeg-ajalt erektsiooniprobleeme esineda,» teab dr Tamm. «Teinekord saab neid kontrolli all hoida pelgalt elustiili muutuste, dieedi või ravimitega. Reeglina on erektsioonihäirete taga teatud orgaanilised muutused väikestes veresoontes. Esimesed erektsioonihäired on alarmeerivaks märgiks 5–8 aasta pärast tekkida võivatest tõsistest südamehäiretest, niisiis on oma murest rääkimine ja asjatundliku nõu saamine möödapääsmatu. Kui kaaluda, millise sagedusega erektsioonihäire peaks esinema, et arsti poole pöörduda, võiks kriteeriumiks pidada paari korda kuus kui on soov seksuaalelu elada, ent puudub võimekus.»