Vistrikku pigistanud noormehel tekkis eluohtlik veremürgistus

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vistrik. Pilt on illustratiivne.
Vistrik. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

17-aastasele kooliõpilasele oleks vistriku pigistamine võinud väga halvasti lõppeda, sest haavandist tekkis põletik ning sellest arenes välja sepsis ehk raske veremürgistus.

Suurbritannias Newportis elav Geraint Mullins meenutas, et vaatas parajasti telerit, kui leidis kaelal oleva punni ning pigistas selle katki, nagu ta oli varemgi vistrikega teinud. Tänavu veebruaris pidi ta aga selle järgselt perearstile pöörduma, sest punnist tekkis nahamädanik ning poisi kael läks väga tursesse, vahendas Daily Mail. Neli päeva hiljem oli poiss juba haiglas ning võitles oma elu eest.

Mullinsil vedas, et perearst oskas kohe nii täpset diagnoosi panna ja teda kiirelt edasi suunata. Nimelt oli poisi pulss ohtlikult kõrge ja arst kutsus kiirabi. Juhuslikult oli üheks parameedikuks poisi isa, kes poleks küll osanud oodata, et peab kiirelt tegutsema oma poja elu eest.

Noormees pidi läbima kaks operatsiooni ning kaks vereülekannet. Ta pidi haiglas ravil olema ja taastuma lausa kolm nädalat. «Ma isegi ei teadnud, mis see sepsis on. Ma ei mõistnud olukorra tõsidust, pidasin seda lihtsalt naha- või külmetushaiguseks. Mul polnud aimugi, et millestki nii väiksest võib tekkida midagi nii suurt,» nentis ta.

Poiss viibis ravil Suurbritannia Royal Gwent haiglas. «Olin nii haige, et ei saanud õieti liikudagi. Vanemad pidid mind voodist välja aitama, et jõuaksin tualetti minna,» meenutas ta. Ka poisi ema Katy Glabon tõdes, et pere jaoks oli see väga raske aeg. Praegu on Mullins aga täielikult taastunud ning loodab teha karjääri just meditsiinivaldkonnas. «Haigla personal, kes minu eest hoolitses, oli imeline. Nad olid alati minu jaoks olemas. Olen õnnelik, et üldse elus püsisin, sest sepsise tõttu sureb igal aastal mitu tuhat inimest,» hindas poiss seisundi tõsidust.

Sepsis ehk veremürgistus on infektsioonhaiguste tüsistus. See tekib haigusetekitaja pääsemisel organismi ning selle tekitatud põletikureaktsiooni levikul kogu kehas. Sepsise levimisel võib areneda septiline šokk, mis on üks peamisi surmapõhjuseid intensiivravis. Kliinik.ee kirjutab, et sepsis diagnoositakse järgmiste sümptomite olemasolul:

  • organismis on kindel infektsioonikolle;
  • keha temperatuur on üle 38,3 °C või alla 35,6 °C;
  • südame löögisagedus on üle 90 korra minutis;
  • hingamissagedus on üle 20 korra minutis;
  • vere valgeliblede arv on suurenenud üle 15×109 /l või vähenenud alla 3,5×109 /l.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles