Kogu tõde unerohtudest: miks on väiksem annus parem ning millal ohustab sõltuvus?

Unetus ja ebakvaliteetne uni mõjutavad inimese igapäevaelu tervikuna. Need avalduvad päevases väsimuses ja unisuses, mälu ja keskendumisvõime halvenemises, töö- ja õppimisvõime langemises, meeleolumuutustes, vastuvõtlikkuses ärevusele ja depressioonile, samuti vaimsete ja kehaliste tervisehäirete tekkes. Üldiselt inimene väsimuse vastu ei saa, seega varem või hiljem üritavad keha ja vaim kaotatud une tagasi magada, tõdes Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum.

Unehäired on maailmas väga laialt levinud probleem ning järjest enam kasutatakse nende leevendamiseks ravimeid, teab ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius rääkida. Und soodustav preparaat või unerohi ei tohiks aga olla esmane valik. Ennekõike on kasulik selgeks teha, mis on üldse unetuse põhjused ning astuda ise samme selle heaks, et oleksid õhtul lõõgastunud ja uinuksid kergemini. Kui see ei taha õnnestuda, võivad täiendavat abi pakkuda ravimid.

Abi apteegist või arstilt

Kergemate ja ajutiste uneprobleemide korral võib abi saada apteegist, kus on saadaval und soodustavad taimsed rahustid ja toidulisandid. Rogenbaum tõi näiteks magneesiumi, millel on lihaspingeid vähendav, närvisüsteemi rahustav ning seeläbi ka und soodustav toime. Apteegist leiab ka unehormooni melatoniini sisaldavaid preparaate, mida võetakse õhtuti ligi 30 minutit enne soovitud uinumise aega. «Need sobivad eakatele, aga ka näiteks öistes vahetustes töötajatele, kelle ööpäevane biorütm on häiritud, samuti ajavahest tingitud unetuse leevendamiseks,» soovitas proviisor. Samuti leiab apteegist preparaate, mis sisaldavad nii melatoniini, magneesiumit kui ka taimseid rahusteid.

Raskemate unehäirete korral, mida pole õnnestunud leevendada, saab arst välja kirjutada unerohtu. Laiuse sõnul kasutatakse unehäirete ravis peamiselt bensodiasepiinide rühma kuuluvaid ravimeid või nendesarnaseid ravimeid. Viimase rühma esindajad zopikloon ning zolpideem on Eestis enim kasutatavad uinumist soodustavad ravimid. Proviisor Rogenbaum kirjeldas, et zopikloon mõjub uinumist kiirendavalt, une kvaliteeti parandavalt, pikendab une kestust ning vähendab öiste ärkamiste arvu, sest ravim pikendab sügava une staadiumite kestust.

Ravimite, sealhulgas uinutite kasutamist elanikkonnas mõõdetakse defineeritud päevadooside arvuna, mis arvutatakse tuhande elaniku kohta (DPD/1000/ööpäevas). Defineeritud päevadoos on kokku lepitud tavaline ööpäevane annus täiskasvanud patsiendil. «Arvestades, et uinuteid kasutati Eestis 2017. aastal 21 DPD/1000/ööpäevas, siis võiks eeldada, et iga päev võttis tavalise annuse uinutit ligikaudu 27 000–28 000 Eesti elanikku,» avaldas Laius. Samas näitab statistika, et näiteks rootslased ja norrakad kasutavad uinuteid veel märksa rohkem kui eestimaalased.

Ravimitega liialdada ei saa

Laius paneb südamele, et uinutite kasutamisel kehtib pigem põhimõte: mida vähem, seda parem. «Kui arst leiab, et ravimi kasutamine on põhjendatud, peaks seda proovima kasutada võimalikult väikses annuses ning lühikest aega. Ravimite pikaajalisel kasutamisel võib kujuneda ravimisõltuvus ning inimene ei suudagi enam ilma ravimita uinuda,» tõdes ta. Üldjuhul kestab ravikuur maksimaalselt kuni neli nädalat, uinuti kasutamise jätkuvat vajadust tuleks kuuri ajal hinnata. Rogenbaumi väitel on sõltuvuse tekke oht suurem annuse tõustes ja ravi pikenedes, samuti patsientidel, kes kuritarvitavad alkoholi või kellel on juba varasemalt olnud ravimisõltuvus.

«Võimalikult väikese annuse kasutamine on vajalik selleks, et hommikul ärgates oleks inimene välja puhanud ning ravimi toime möödunud. Vastasel juhul võib ta olla endiselt unine ning pärsitud võib olla näiteks tema võime autot juhtida,» selgitas Laius. Ta lisas, et uinuteid ei tohiks kindlasti samaaegselt kasutada ravimitega, mis mõjutavad maksaensüümide aktiivsust. Uinutitega ei sobi kokku kindlasti ka alkohol. Osa ravimite või alkoholi koostoimel võib uinuti toime tugevneda ning tervisele ohtlikuks osutuda. Infot selliste ohtude kohta annab arst või vajadusel proviisor apteegis, samuti on need kirjas ravimi infolehel. Rogenbaum rõhutas, et lisaks ravimitele ei tohi alahinnata taimsete unepreparaatide võimalikke ohte, vaid nendegi puhul tuleb lugeda pakendi infolehte ning mitte ületada lubatud koguseid.

Nii nagu muude ravimite puhul, võib ka uinutite manustamisega kaasneda kõrvaltoimeid. «Kõige sagedasemate uinutite kõrvaltoimetena on mainitud metalli maitset suus, suukuivust, rahutust, segasust, iiveldust ja väsimust. Kõigil patsientidel loomulikult kõrvaltoimeid ei teki. Kui kõrvaltoime siiski peaks segama ravimi edasist kasutamist, tuleks sellest rääkida arstile ning soovi korral võiks teada anda ka ravimiametile,» lisas Laius.